Puuskulptuuridest, ja alates 15.saj. levima hakanud tahvelmaalidest, moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa (Eesti kunst). 6 4 KASVATUS JA HARIDUS KESKAJAL Keskaja inimene oli võrdselt kõigi teistega oma Jumala ees vaid ussike põrmus ja pidi tundma pidevat hirmu ja ebakindlust. See käis nii reaalse kui oodatava sealpoolse eksisteerimise kohta. Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Regensburgi Berthold, XIII saj. elanud munk, kinnitas, et pääsemisele võib loota vaid üks sajast tuhandest. Seega oli olukord tavainimese poolt vaadatuna enam kui lootusetu. Hirm ja meeleheide on aga väga halvad loovuse alused. Pigem võib loogiliselt tuletada, et keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Samal ajal, toetudes kirjalikele ja ainelistele allikatele, võib kindlalt väita, et see aeg andis
(Meos 2000) Usk ei ole kognitiivne, teadmisel põhinev suhe mingisse olukorda. Usk on fundamentaalne olukord, mis iseloomustab inimese suhet eksistentsi; olukord, mil eksistents esineb kõige puhtamal kujul. (Meos 2000) Kierkegaard täpsustab oma subjektivismi, purustades lõplikult kõik usku väljastpoolt koos hoidvad sidemed. Usk peab liituma objektiivss ebakindlusega: Kierkegaard pilkab ,,tõemeelset meest'', kes kinnitab, et kui talle näidataks piisavalt märke igavesest elust sealpoolses maailmas, siis ta oleks küll valmis selle nimel riskima kõigega, mis tal on. See teadmine ei aitaks: vastupidi, see takistaks teda tulemast usu objektiivse ebakindluse juurde. See hävitaks võimaluse pöörduda usku. (Meos 2000) Usu juurde kuulub moment, mida Kierkegaard kutsub hüppeks; ta võtab selle mõiste saksa kirjanik-filosoofilit G.E.Lessingilt(1729-17819, kes üldse on sügavalt mõjutanud Kierkegaardi subjektivismi.(4) Tõsiasjad on usust loogiliselt eraldatud
- Elav inimene koosneb: keha, nimi, ka, ba. Ka tekib inimese sünni hetkel. Inimese suremisel lähevad nii ka kui ba. Ka on tiivuline olend, kes lendab kehast välja inimese suremisel. - Pärast surma tuleb säilitada keha, mida töödeldakse-mumifitseeritakse. - Sealpoolsus oli sarnane siinsele maailmale, aga elamistingimused olid paremad. - Oseptid pandi haudadesse kaasa, kes olid erinevad ametnikud, kes pidid sealpoolses maailmas olema isanda teenrid. - Hauakambrid muudeti mugavaks, et surnul oleks mugav. - Osirise müüt: Osiris tapeti oma venna poolt, Sethi poolt. Osiris ei hävinud, Isis leidis Osirise surnukeha, ta palsameeriti. Horos suureks saades otsib Sethi üles ja tapab ta. Osiris satub allilma ja temast saab surnute maailma kohtumõistja. Inimesd sinna sattudes pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi
nisu kasvab seal kõrgemaks inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse kastidesse ja asetati samuti hauakambrisse. Vaesemad inimesed, kes ei jaksanud omandada vajalikku hulka usebtisid, rahuldasid mõttega, et Ialu põldudel töötada on siiski kergem, kui siin maailmas. Egiptlased uskusid, et surnud jumala ülestõusmine tagas surnud inimese ülestõusmine
pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354 430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti LääneEuroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Varakeskaeg Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat. Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem. Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel lõpetasid
pattu langenud Aadama väljamõeldis. Eriti kriitiline oli kirikuisa Augustinus (354–430), kes ise ristiusu vastuvõtmise järel loobus suhetest naissooga, valides tsölibaadi. Keskaeg (476) Esimesel aastatuhandel peeti Lääne-Euroopas sageli sõdu. Riigid lagunesid ja ühinesid. Au sees oli mehelik võitlusvõime, jõud ja julgus. Naise saatuse määras suguvõsa! Maine elu ähvardas pidevalt mõõga, tule, nälja, haigusega; sealpoolses oli kindlapeale karta põrgupiinu. Keskaeg oma olemuses kutsus esile vaid enesetapu mõtteid. Varakeskaeg Varakeskaegset ühiskonda on nimetatud teismeliste ühiskonnaks. Sündimus oli suur, aga 45% lastest suri, nende vanemad olid napilt täisealised. Inimese keskmine eluiga oli vaevu 30 aastat. Mehed elasid keskmiselt 45 aastat, naised 10 aastat vähem. Sagedased sünnitused ja arstiabi puudumine sünnitustel
inimestest. Inimesed võisid vabaneda töödest Ialu väljadel. Siin tuli appi maagia. Valmistati väikesed inimkujukesed, kel oli viljakott seljas ja kõblas käes. Kujukestele kirjutati maagilised valemid, mis panid nad surnu asemel tööle. Need kujukesed olid tema toitjad, nad asusid surnu kutsel põldudel tööle; sellerärast nimetati neid "usebtideks" (või usaubti/usabtiu/sabti), s.o. vastajaks. Need kujutasid mitmesuguste elukutsete esindajaid. Et sealpoolses maailmas tööst vabaneda, oli vaja omada suurel hulgal sääraseid usebtisid. Nende arv ulatus mõnikord kümnetesse ja isegi sadadesse. Nad mahutati erilistesse kastidesse ja asetati samuti hauakambrisse. Vaesemad inimesed, kes ei jaksanud omandada vajalikku hulka usebtisid, rahuldasid mõttega, et Ialu põldudel töötada on siiski kergem, kui siin maailmas. Egiptlased uskusid, et surnud jumala ülestõusmine tagas surnud inimese ülestõusmine
korraldama kodanikke hierarhiliselt nii, et iga klass saaks omandada täiuse, milleks ta on võimeline ja teeniks klassi, mis on temast kõrgemal. Sellisel moel saab linn sarnaseks kosmosele ja tema liikmed teevad koostööd õnne saavutamise nimel. Tuleb ühendada õiged teadmised/uskumused jumalikest olenditest ja maailma põhimõtetest. Muhamedile anti tõene ilmutus jumalikest asjadest ilma milleta oleks nad jäänud õnnetu elu alla nii siin- kui sealpoolses elus. Sisuliselt see, mis oli Platoni jaoks filosoofia, oli Muhamedile usuline ilmutus, prohveteering. Targal valitsejal peab seega olema loomupärased eeldused, aga ka täiuseni arendatud ratsionaalne mõistus. Valitseja on aristotellikult üks Aktiivse Intellektiga. Selline valitseja saab ilmutusi Aktiivselt Mõistuselt, kõige algpõhjuselt. ,,Sest inimene saab ilmutusi ainult siis, kui ta saavutab selle staatuse st, kui enam ei ole ühtegi vahendajat tema ja Aktiivse Intellekti vahel..
annaabi.ee 
