Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood: · Energia tootmise reguleerimiseks organismis · Normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, et põletada liikset rasva. · Ainevahetusprotsessi stimuleerimiseks · Kõne arenguks Sisaldub: Mereandides, tursamaksas, merekalas, juustus, kamajahus. Magneesium:
ülitundlikud. Mg imendumise häired esinevad : liigse kaltsiumi tarbimise juhul, alkoholi tarbimisel, kirurgilistel operatsioonidel, maksa- ja neeruhaigetel, rasedusvastaste ravimite tarbimisel. Mg leidub:kõigis rohelistes juurviljades, paljudes pähklites,mandlites, maasikates, vaarikates, mustades sõstardes, päevalille- ja kõrvitsaseemnetes, banaanis, nisuidudes, soja toodetes, kakaos, meretaimedes. Aedoas, spinatis, lõhes, forellis, sealihas, loomalihas, õlles, juustus, piimas ja munas leidub vähesel määral. !!! Selleks et saada ööpäevane Mg vajalik kogus oleks vaja süüa päevas: 9(!) banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 0,5 kg spinatit vvõi 2 (!) kg sealiha Toidust saadud Mg imendub 50% peensoolest, kuid on sõltuv organismi Caja P (fosfori) imendumise kiirusest ja omastamise võimest. Niipea kui on nende mineraalide puudus, on Mg omastamine puudulik.
tähtsusega seakärsa söömine....). Probleemiks on see, et tihti süüakse liiga rasvast liha. Tegelikult pärineb rasvase toidu eelistamine jällegi eelmistest sajanditest, mil lihatoiduna hinnatigi peamiselt seapekki. Meie jahedavõitu olud ja raske kehaline töö nõudsid rohkesti energiat, mida saab kõige rohkem rasvasest lihast. · · erinevate lihaliikide võrdlus: veise-, lamba-, sea-, linnuliha, CLA · Valge ja punane liha · B1 on sealihas oluliselt rohkem kui teistes lihaliikides · Sealihas on rasva rohkem kui valku (kuni2-3 korda), teistes ~1 : 1 · Rasvhapped KILE, Rasva keskmine rasvhappeline koostis, % kogu rasvhapetest Rasvhape Searasv Lambarasv Veise-rasv Broilerirasv Või 4:0 - 2,5-5 14:0 1,0 4 0,8 10
toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid. Neutraalrasvad ehk rasvad moodustavad vaid ühe osa lipiididest. Neid nimetatakse triglütseriidideks, mis koosnevad kolmest rasvhappe molekulist ja glütseroolist.
KAAVIAR Annab suure koguse pantoteenhapet, mis mõjub hästi nahale ja sidekoele. HANELIHA Hanes on rohkelt vitamiine, mis tugevdavad närvisüsteemi ja elujõudu. Sisaldab ka rauda ja niatsiini. Hanelihas on rikkalikult rasva, ent küüslauku juurde süües ei tõuse kolestorool. LAMBALIHA Sisaldab rohkelt B vitamiine, mis mõjub hästi närvidele, südamele ja vereringele. Lambaliha sooviatakse süüa kevadel. SEALIHA Sealihas on valku, vitamiine B1 ja B3, tsinki ja seleeni immuunsuse ning rauda elujõu tugevdamiseks. MAKS Maksast saab vajalikke vitamiine, tsinki, vaske, rauda, valku. Maksa soovitatakse süüa harva, sest seal on suures koguses kolestorooli. LIIKUMINE Hea painduvus on oluline nii igapäevases elus kui ka spordis ja tagab kõigi oluliste liigutuste õnnestunud sooritamise. Hea painduvus on sõltuvuses liigese ehitusest, ümbritseva lihasmassi suurusest, lihaste,
submitselli pinnale ja hüdrifoobne osa submitselli sisse. Kui seda tasakaalu rikutakse, siis valgu omadused muutuvad (tekib juust või näiteks kohupiim). 9. Liha- ja kalavalgud. Albumiinid, Aktiin on olulise tähtsusega kõigis eukarüootsetes rakkudes. Müosiin Kollageen on sidekoe valk, mis määrab ära liha pehmenemise. Selleks, et liha pehmeneks, peab ligi 40% kollageeni struktuurist lagunema, mille tulemusel tekib kliadiin, mis on vees lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes Elastiin on kummilaadne, elastne, kiulise ehitusega, mis ei anna meile tarrendstruktuuri ning on küllalt raskesti seeditav. 10. Teraviljavalgud. Prolamiinid, gluteiin
neljas eri protsessis, millega keha ammutab süsivesikutest energiat. Tiamiini puudusel ei teki ainevahetuseks küllaldaselt vajalikke ensüüme ning seetõttu on raskendatud rakkude energiaga varustamine. Tiamiini defitsiidi puhul häirub esmalt süsivesikute metabolism. Tagajärjeks on beriberi. Vajadus, leidumine Vajadus tõuseb süsivesikute rikka toidu puhul. Leidub paljudes taimedes. Esineb ka sealihas, veiselihas, kalas, munades ja siseorganites. Täisteraleib ja kartulid on tähtsad allikad; puhastamata teraviljahelbed, teraviljad, oad, pähklid, seemned. Stabiilsus, lagunemine Stabiilsus vesilahustes on suhteliselt madal. Seda mõjutab pH, temperatuur, ioontugevus ja metalli-ioonid. Tiamiini termiline lagunemine (tekivad tiasooli ja pürimidiini derivaadid) on kaasatud liha- sarnase aroomi tekkimisel keedetud toiduainetel.
Viiruse isoleerimine (Madin-Darby canine kidney cells), tsütopaatiline efekt tekib 24-48 tunni jooksul pärast nakatamist. PCR, Seroloogiline uurimine, ELISA, hemaglutinatsioonipidurdusreaktsioon, neutralisatsioonitest. Asfarviridae – ümbrisega Asfarviridae -> Perekond – Asfivirus -> Liik – Sigade Aafrika katku viirus -> Sigade Aafrika katk Püsib kaua eluvõimalisena veres, roojas, kudedes. Eriti nakatunud küpsetamata sealihas, kus püsib 3-6 kuud. Viirusekandjad, kellel tunnuseid ei teki on Aafrika metssead. Kliiniliste tunnustega viirusekandjad on kodusead, Euroopa ja Ameerika metssead. Ka puugid võivad olla viiruskandjad. Levik: otsese kontaktiga, kaudse kontaktiga (nakatunud liha söötmine, pehme toesega puugid). Viirust eritatakse vere, kudede, nõredega nii elusate kui surnud loomade poolt. Akuutsest või kroonilisest haigusest tervenenud loomad võivad muutuda püsi-infitseerituteks.
Laiusstõbi Diphyllobothrium latum Helmint Kalad Tsüstitserk (vastne) toores lihas,kalas Nudipaelusstõbi Taenia saginata Helmint Veis Tsüstitserk (vastne) toores veiselihas 50 Nookpaelusstõbi Taenia solium Helmint Siga Tsüstitserk (vastne) toores sealihas, munad pinnases Keeritsusstõbi Trichinella spiralis Helmint Metsloomad, Vastsed lihas koduloomad Põistangtõbi Echinococcus Helmint Koer, kass, hunt, Munad metsloomad
annaabi.ee 
