Alati täidab oma kohustusi ja on aktiivne. Koristab tänavaid jne. Heal kodanikul kes tahab olla hea kodanik peab olemas olema selle riigi kodakondsus kus ta hetkel elab. Kui tal seda pole, siis ta pole hea kodanik, sest ta elab ilma kodakondsuseta. Kui ta elab ilma kodakondsuseta, siis ta peab selle endale taotlema. Igal kodanikul on omad õigused ja kohustused. Kodaniku kohustus on olla kuulekas seadustele, arvestada teiste inimestega ja käia tööl. Paljud inimesed on seadusekuulekad. Nad ei lõhu avalikult asju, ei sõida purjuspeaga, ei kakle, ei peksa naisi jne. Aga osad inimesed teevad seda kõike, aga siis tuleb mängu juba politsei, kes teeb sellistele inimestele trahvi, või saadab vangi. Kodaniku õigus on elada turvaliselt, leida töökoht, saada haridust, nõuda riigi poolt kaitset. Hea kodanik peab olema aktiivne, see tähendab, et ta peab käima tööl, riigile makse maksma ja elama hästi
majanduslikud probleemid nagu tööpuudus ja majanduslik ebavõrdsus. Kaasa aitavaks teguriks on ka sooline ebavõrdus ühiskonnas. Mina arvan,et peamiseks inimkaubanduse põhjuseks on siiski nõudlus odava tööjõu ja prostitutsiooni järele. Kui ei oleks neid inimesi ja firmasi, kes on nõus maksma inimkaubandusega seotud teenuste eest ja nad ei sooviks oma kasumit suurendad teiste inimeste kannatuste abil, ei oleks ka maailmas sellist probleemi. Ka väga tuntud ettevõtted, kes muidu on seadusekuulekad võivad kasutada orjatööd. Kui varasematel aegadel kaubitseti ainult naistega, siis tänapäeval kaubitsetakse ka meeste ja lastega. Mehi müüakse taludesse ja farmidesse tööle, lapsi kasutatakse tehastes, sest nende tööjõud on eriti odav ja nendega on lihtne manipuleerida. Naised suunatakse erinevatesse bordellidesse osutama seksuaalteenuseid. Jube on mõelda sellele, milline elu on inimkaubanduse ohvritel. Nad peavad taluma vägivalda ja alandamist
sest meid ähvardas Kalmari unioon läänest, Krevo unioon lõunast, ning Novgorodi ja Pihkva linnvabariik idast, kes ihkasid läbipääsu merele ja kaubateedele. Eesti oleks olnud pidevas sõjas ja kaitses oma maa eest, mis oleks kurnanud rahvast ja poleks lasknud maal areneda ja jõukamaks muutuda. Lihtsalt filosofeerides oleks me kindlasti soovinud tugevat ja iseseisvat ning maailmas tunnustatud kuningriiki, keda oleks austatud ja kelle kodanikud oleksid olnud targad, haritud ja seadusekuulekad ning õnnelikud omal maal -kuid ajaloo vahendusel selgub, et meie maal oli teine saatus. 11.12.08 Mikk Harjo 10B
Mis on meie vanglasüsteemi eesmärk? Kirja on pandud rehabilitatsioon vangide ümberkasvatamine, nende vabanemisjärgne integratsioon ühiskonda. Mina, tavaline inimene, küsin endalt milleks? Milleks ja kelle jaoks on vaja sulandada ühiskonda mõrtsukaid ja lastevägistajaid? Miks on vaja kohelda inimlikult neid, kes seda teistega ei tee? Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised? Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid-patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest
Vähemalt mitte AIDSi Tugikeskusele. Enamus strateegiad nagu nt narkoennetus, HIV ennetus ei ole toonud mingit kasu kahjuks Tugikeskusele, kuigi seal töötavatele spetsialistidele oleks see suureks abiks neil olemasolevate kohustuste täitmisel. Miks ei ole kasu olnud, ei oska hetkel kuskil põhjendust otsida. Loodame ainult, et tulevikus saavad väljatöötatud strateegiad ka abiks olla MTÜ-dele. Regulatoorse keskkonna mõjud: AIDS Tugikeskus on seadusekuulekad nagu iga teine MTÜna tegutsev keskus. Keskus järgib hoolikalt seadusi, mis on välja antud. Palka makstakse ülekandega, mitte nagu vanasti ümbrikupalgaga, kus tänapäeval mõnes kohas ikka veel tehakse. Kuna keskuses toimub narkoennetus, siis narkootiliste ainete käsitlemisega oldakse äärmiselt ettevaatlikud ja seaduskuulekad, kuna selle rikkumisel ootab väga märkimisväärne karistus. Samuti täidetakse kuulekalt isikuandmete seadust
Siin kohas peab otsustama, kumb neist on tähtsam, kas inimeste turvalisus või statistika andmed. Teiseks effektiivseks meetodiks oleks kindlasti politseiametnike õiguste laiendamine, nimelt erivahendite kasutamise lihtsustamist. Mis viisil seda täpsemalt teha, seda peab kaalutlema ning otsustama, kuidas see oleks võimalik, et mitte tekitada arvamust, et elame politseiriigis. Kindlasti ei meeldiks see innovatsioon ühiskonna halvema poole esindajatele, kuid nendele, kes on seadusekuulekad ning auväärsed ühiskonnategelased, ei tuleks midagi karta. STATISTIKA ANDMED Võrreldes statistikat , näiteks kui palju I astme kuritegusid oli toime pandud Eestis aastal 2003, siis on see arv, arvestades Eesti väikse territooriumiga, kohutavalt suur – 3639, see teeb umbes 9 kuritegu päevas. Sama liiki kuritegusid oli aastal 2013 – 1841. Arv on poole võrra väiksem. Mis puudutab ühte kõige tõsisemaid kuritegusid – tapmine, See on võrreldes aastaga 2003 , kui oli
Ross tõid välja oma artiklis, et viisakusteooria puhul seadusest üleastujate strateegia oli näidata oma positiivset nägu, austust reeglite ja süüdistajate suhtes. Positiivsena hakkas ilma vabandajate kategooria puhul see, et nad olid iseloomult sümpaatsed. Viisakuse puhul oli ka vastupidiseid näiteid, kus teinekord pigem viisakas käitumine suurendas trahvi suurust. Uurijad pidasid vähetõenäoliseks seda, et inimesed kes ületavad kiirust on rohkem viisakamad, kui need kes on seadusekuulekad liikluseeskirjade suhtes. Kokkuvõtteks võib öelda, et väga paljud tegurid ja aspektid mõjutavad politseinike otsuseid trahvide määramisel. Kiiruseületamise puhul on karistusliigi ja raamid kindlaks määranud juba seaduseandja, kes on sellega ühtlasi andnud poliseile ette kohaldamisele tuleva karistuse piirid. Piiride raames saab politsei mõista rikkujale tema süü suurusest tuleneva karistuse.
Paljudes riikides on õiguskantsler ombudsmani nime all. Alaealise mõjutusvahendite seadus 1.09.1998 Kuidas käib alaealise erikooli paigutamine kohtu kaudu, Sotsiaalsed tingimused tõukavad lapsi kuritegevusele, vanemad ning ümbrus mürgitavad last oma rumalusega. (Madissooni arvamus, et idioote tuleks kastreerida) Poisid loomavargad varastasid looma, müüsid maha ning juhul, kui omanikud panid välja leiutasu, siis poisid etendasid vahendaja rolli ja said topelt raha. Seadusekuulekad lapsed tahtsid sarnaneda oma kodu ja vanematega, seadusekuulmatud lapsed tahtsid sarnaneda superkangelastega. Hoolivus lapsele on tugi ja julgustus, millest puudust tuntakse. Loeng VII 03.12.2013 Scripta manet! Kirjutatu jääb! Salus populi suprema lex Rahva tahe on ülim seadus De mortibus ut bene ut nihil Surnutest kas head või mitte midagi
tarbimist maksu- ja reklaamipoliitika kaudu, kuid selle asemel tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiise (Kaarna, 2011). Alkoholi tarbimist piiravad eelkõige seadused, millest oluliseim on alkoholiseadus (RT I 2002, 3, 7). Elanikkonna tervisekäitumist püütakse suunata rahvatervise seadusega, samuti on oluline roll perekonnaseadusel, millega vanemad peavad kaitsma last kahjulike mõjude avaldamise eest. Kahjuks ei ole kõik inimesed, eriti noored, seadusekuulekad ning hoolimata sellest, et Eestis keelatakse alkohoolsete jookide müümine alla 18-aastastele, on siiski ESPAD´99 andmetel leitud, et 15- kuni 16- aastastest õpilastest on ligi 90% tarvitanud alkoholi ja ligi 60% neist on purjus olnud (Sisekaitseakadeemia, 2004). Lisaks erinevatele piirangutele on olemas ka tugikeskused ja programmid, kus saab vajalikku infot. Inimene saab ise tõsta enda teadlikkust ja tarbida alkoholi 14 mõõdukalt
1) peab territoriaalselt hõlmama kogu riiki; 2) oht peab olema nii suur, et seda ei saa kõrvaldada tavapärase vahenditega; 3) kriis peab olema ajutise iseloomuga; 4) erakorraline olukord peab olema välja kuulutatud ametlikult ning ajaliselt piiratud. Iga inimene vastutab oma õiguste kasutamise eest, st õiguste kasutamine ei tohi riivata teiste inimeste õigusi. Igal inimesel lasub isiklik vastutus oma tegude eest. Kõik inimesed peavad olema eelkõige seadusekuulekad. Igapäevaelus tuleb aga juhinduda kõigist normidest peale seaduste ka tavadest ja moraalinormidest. Kuigi seadusi ja määrusi on palju ning kõiki neid tunnevad üksnes juristid, ei vabasta seaduse mittetundmine siiski kedagi karistusest. Eestis avaldatakse kõik seadused, valitsuse määrused ja otsused ,,Riigi Teatajas", mis on kättesaadav igas raamatukogus ning ka Internetis aadressil www.riigiteataja.ee.
kuninga huvide kaitsjad. Liikusid ka ringi ja võisid tüliküsimusi lahendada. Olid ametlikud eesistujad ka krahvkonna kohtutes. Rahukohtunikud (justices of the Peace, JP), nende teke ja funktsioonid. Tudorite valitsusajal sisseseatud lordleitnanti (lord lieutenant) ametikoht. 14.sajandil tekivad. Parlament võtab vastu seaduse, et igas maakonnas tuleb nimetada 20 ametisse seadusekuulekad maavaldajad, rahukohtunikud. Võtsid sheriffidelt üle kohtu funktsioonid. Alguselt määrati neid abistama. Antakse aga rohkem politseifunktsioone (sildade ehitus, postinduse reguleerimine jne. Palju administratiivseid ülesandeid). 16 sajandil ülesanded kasvavad. Rahukohtnunikud olid gentry hulgast, suurmaaomanikud. Igas piirkonnas oli 1 pearahukohtunik ja tema abilised peakohtunikud. Ei istunud pidevalt koos, perioodiline (quarter sessions). 16
“ Uks pandi kinni. Meie tõstsime oma lusikad. Nüüd luges ema söögipalve. Ta tegi seda alati, enne kui me sööma hakkasime. “Kõige eest, mida me oleme saanud, täname me jumalat.“ Ta võttis oma lusika ja maitses hautist. „See on ikka veel soe,“ sõnas ta rahulolevalt.7 Küsimused 1. Miks Gudrun kuuletus oma emale, kuigi ta tundis, et selline käitumine oli vale? 2. Kuidas võisid tavalised seadusekuulekad sakslased rüüstata juutide kodusid? 3. Kujutlege, et Gudruni ema on praegu veel elus. Kuidas ta võiks rüüstamist seletada? 4. Paljud inimesed Euroopas teadsid, et nende varandus on juutidelt varastatud. Kas praeguse omaniku jaoks võiks olla mingit tähtsust asjaolul, et temale kuuluv tore klaver on pärit juudi kodust? Kas see muudab midagi, kui portselanserviisi omanik saab teada, et kunagi sõi samadest nõudest oma õhtusööki Auschwitz-Birkenaus mõrvatud juudi pere
annaabi.ee 
