Juurepessu arengut pidurdab ka ülepõletatud metsamaal tekkinud tuha vihma- või lumeveeleotis.Ka lehtpuude varies vähendab eoste idanemist. 16.Kuuse ja tammekultuuride rajamine põllumaale. Tamme peaks istutama 2 a. seemikute või istikutena vahekaugustega 3x3 m ja kahjustajate vastu kasutama kuuseoksi või plastkaitsmeid tüve umber.7-10 aastat hiljem võib tamme loodusliku laasumise parandamiseks istutada reavahedesse kuuske sama seaduga nagu tammegi.Kuuske peab hiljem istutama sellepärast, et muidu kuusk kiiremakasvulisena jõuab tammele kõrguses järele ja hakkab tema võra varjama.Tamme võra pikkus peaks moodustama 50 % puu kõrgusest. 17.Missuguste puuliikidega metsastatakse põlevkivi karjääre? Mänd ja kask 18.Missuguste puuliikidega metsastatakse liiva-ja kruusakarjääre? 19.Maapinna ettevalmistamine metsastamiseks jääksoos. Metsastamine jaguneb 3 põhifaasi: ala ettevalmistamine, väetamine ja metsa
valmistata maapinda ette. 30.Jääksoo metsastamisel kasutatavad puuliigid, algtihedused. Sobivaimad puuliigid jääksoodes on mänd ja arukask, mänd kultiveeritakse, kask tuleb looduslikult kui on kaske läheduses. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes(eelmise küsimuse1 ja 3) võib kasvatada kuuske, mis on madalsoos kõige tootlikum puuliik. Kuma kuusk on vastuvõtlik hiliskülmadele, kasvatatakse kuuske kase turbe all. Võib rajada männi kuuse segakultuure seaduga 1x1,5m, istutades iga 2 männirea järel kuuske. Alla 30 cm turbaga kruusasel pinnasel hästi kuivendatud soos võib kasvatada euroopa, kuriili, jaapani lehist segus hariliku kuusega- 1rida lehist, 1 rida kuuske. Kuuskedel taimede vahe 1,5m ning lehisel 3m, reavahed 2m. Rohtumata üle 50 cm turbakihiga jääksoodes, kus maapinda ette ei valmistata külvatakse mändi 1-1,2x 1-1,2m, igale külvikohale ca 15 seemet.
2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel649_617.html 2 www.epl.ee/news/arvamus/hendrik-relve-riiklik-kusimus-mets-ei-ole-rahahunnik.d? id=51169429 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/12790553 Metsa olulisus Seadus reguleerib ka metsa säästliku majandamise põhimõtted - metsaseaduse § 2 lõige 2 sätestab: ,,Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse,
Vegetatiivne seemla, selle all mõistetakse metsanduses plusspuude vegetatiivsetest järglastest rajatud seemneistandust, kus koos kasvavad erinevad plusspuude koloonid. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omaduste puudelt.
Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub
puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu ja põõsaistandike maad. (4) Puu ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena. § 4. Seaduse kohaldamine (1) Käesolevat seadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes; 2) maa suhtes, mis vastab küll käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;
Et plusspuud valitakse fenotüübi (välimuse) järgi, siis võivad puu omadused olla tingitud suuremal või vähemal määral soodsatest keskkonnatingimustest. Kasvutingimused seemlas on aga suhteliselt homogeensed ja seega võime eeldada, et erinevused puude fenotüübis on suurel määral tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp
Mõistete puuistandiku ja kultuurpuistu tähendus on eri riikides erisugune. FAO peab istandikuks kultuurpuistut, mis on rajatud külvi või istutuse teel nii metsamaal asendamaks raiutud puistut või metsastamaks muud maad (Terms and Definitions, 1998). Metsaistandikul on kaks kindlat tunnust: 1) kasutatakse introdutseeritud puuliike; 2) kui rakendatakse kohalikke puuliike, on puistu intensiivselt majandatud, ühevanuseline, puud paiknevad regulaarse seaduga. Istandusi majandatakse tavaliselt lühikese raieringiga ning enamasti kasutatakse kiirekasvulisi puuliike, et saada eeskätt odavat toorpuitu tööstuse tarbeks. Istanduse osas ei rakendu sageli Metsaseaduse nõuded, näiteks jõulukuuseistandus või metsaseemla. Istandike kogupindala on 140 miljonit ha. Mitmesuguse vee- ja pinnasekaitse funktsiooniga istandike pindala moodustab 22 % ja peamiselt intensiivseks puidu tootmiseks rajatud istandike pindala 78 (Global Forest Resource)
annaabi.ee 
