Rataste suunang Rataste suunang on: - erinevate seadenurkade summa. Ülesandeks on teha auto juhtimine: - võimalikult mugavaks - võimalikult ohutuks. Auto rattad peavad veerema ilma libisemata ja neil peab olema võime säilitada otseliikumiseks vajalikku asendit. Rataste suunang mõjutab : - peale pööramist rooliratta tagastumist - rehvide kulumist - pöörderaadiust - rooli pööramise raskust - rehvide haardumist - rooliseadmete koormus Rataste suunang saavutatakse järgmiste seadenurkadega: - rattakalle (camber)
Autode ja masinate remondi osakond MARTI POOLAK Juhtimisseadmed ja veermik Iseseiseev töö Juhendaja:Kaido Voitra Tartu 2011 Vaz 21043 1. RATTA SEADENURGAD JA REGULEERIMINE Lada 21043 puhul kontrollitakse esisilla juures pöördtelje pikikallet, rattakallet ja ka kokkujooksu. Nendest reguleerida saab reaalselt kokkujooksu, mida saab kõigil autodel teha ja ka rattakallet. Ennem seadenurkade kontrollimist tuleb kontrollida muid asju , nagu näiteks rehvirõhk, amortisaatorite korrasolekut , roolilõtku ja pukside korrasolekut. Ziguli puhul peab autot koormama ka raskusega, kui kontrollitakse seadenurki. Selleks tuleb autosse asetada 320 kg raskust(4-ja istekoha peale 70 kg raskust ja pagasiruumi 40 kg raskust). Kontrollitakse Zigulil: Pöördtelje pikikallet See peab olema koormatud auto puhul 4 +/- 30´ ja koormamata auto puhul 3 30´+/-30´
Kokkujooks 1 mm 2 mm Käändtelje pikikalle (Caster) 1º20’ - Käändtelje põikikalle (SAI) 13 º22’ - Järeljooks 1480 mm 1450 mm Käänuraadius Millised on näidissõidukil ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimis võimalused? Näidissõiduki ratta ja käändtelje seadenurkade reguleerimine on võimalik rooliliigendite pikkuse muutmise korral. Reguleerimisel tuleb jälgida, et mõlema liigendi pikkuste vahe ei ületaks 1,5 mm, muidu tekib kokku- või lahkujooks. Käändtelje seadenurga reguleerimiseks on ette nähtud amotrisaatori püstmikul all osas asuvad reguleerimismutrid. 1.4. Rattalaagrid Nii ees kui ka tagasillas on kaherealised kuullaager tüüpi rattalaagrid. Tagasilla laagrid on vahetatavad koos rattarummuga(sele15).
2 juhitavus täpsem ja tundlikum 3 suurel kiirusel stabiilsem 4väikesel kiirusel väiksem pöörderaadius ja parem manööverdamine (mazda süsteem) 5 4ratta pööramine vähendab ka valedest juhtimisvõtetest tingitud külglibisemisohtu suurendades sellega oluliselt liiklusohutust. PUUDUSEKS!! Auto kallim hind, suuremad hooldus ja remondi kulud, vaatamata neile puudustele tundub,et hakatakse neljaratta pööramist kasutama enam ja enam. RATTA SUUNANG See on ratta erinevate seadenurkade summa. Et muuta auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Rattasuunang mõjutab: 1peale pööramist rooliratta tagastumist 2rehvide kulumist 3pöörderaadiust 4roolipööramise raskust 5rehvide haardumist 6rooliseadmete koormust Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. RATASTE SEADENURGAD Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega: 1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle
Sageli muutuvad ratta ühe seadenurga reguleerimisel ka ülejäänud seadenurgad. Näiteks rattakalde reguleerimisel muutub tavaliselt ka pöördtelje külgkalle. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 47 Pöördtelje pikikalde reguleerimine muudab rattakallet, pöördtelje pikikallet ja kokkujooksu. Kokkujooksu reguleerimine muudab aga roolitrapetsit. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 48 Ratta seadenurkade muutumine vetrumisel Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 49 Auto on koostatud paljudest osadest, milledel kõigil on oma lubatud tolerants. Sellest tingituna tagatelje liikumissuund sageli ei ühti auto geomeetrilise keskteljega, mis tähendab seda, et tagatelg on kere suhtes viltu. Optimaalse sõiduomaduse saavutamiseks on aga vaja esitelg ja selle juhtimismehanismid reguleerida tagatelje suhtes õigesti. Tartu KHK Kaido Voitra 27
Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel). 47. Pöördhõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Universaalraam, hõlm, tõste hüdrosilindrid, tõukurid koos kaldtugedega. Saab hõlma horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest või sellega risti. 48. Pöördhõlmaga buldooseri hõlma seadenurkade reguleerimine. Pöördenurka on võimalik muuta kas kaldtugede kinnituskohtade muutmisega universaalraamil või hüdrauliliselt pöörates hõlma universaalraami suhtes. Hõlma lõiknurka ja põikkallet saab muuta kaldtugede pikkuse muutmisega kas ühes või erinevas suunas. 49. Staatiliste teerullide ehitus, tihendamisvõimet iseloomustavad näitajad. Koosneb kahest valtsist, nendevahelisest baasmasinast, lisakoormustest,
Reeglina lôikeserva punktist, kus kiirus on maksimaalne. 101. Mis on lõikekiirus? Lôikeserval valitud punkti kiirus tooriku suhtes. 102. Millise valemiga avaldub pöörleva pealiikumise korral lõikekiirus? v = p*d*n/1000 m/min 103. Mida võimaldab risttaustsüsteem? Riisttaustsüsteem (RTS) vôimaldab kirjeldada lôikeriista ja selle terikut kui geomeetrilist keha. Süsteem on ette nähtud kasutamiseks riista konstrueerimisel, valmistamisel, vajalike seadenurkade arvutamisel ja môôtmisel. 104. Mis tasand määratakse esimesena tausttasandiks? Esimesena määratakse pôhitasandi risti pealiikumise kiirusvektoriga. 121. Milline seos kehtib kõikides nurkade mõõtmistasandites? a + ß + = 90o 122. Mida näitab lõikekiilu pinna esimene alaindeks? Näitab pinna või tasandi liiki. 123. Mida uurib lõikeprotsessi mehaanika? Lôikeprotsessi mehaanika uurib laastu tekkeprotsessi ja sellele kaasnevaid mehaanika valdkonda kuuluvaid nähteid. Kuna sellest,
2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. AUTODE TEHNOHOOLDUS. Autode töökindlus. Autode tööiga. Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid. Hoolduse perioodsust mõjutavad tegurid. 3.2. TÖÖKOHAD JA TÖÖPOSTID. Kanalid. Garaazitõstukid. Kraanad. Talid (telfrid). Hüdropressid. Määrdepritsid. Õlivahetusseadmed. Kompressorid. Heitgaaside ärastusseadmed. Rehvide montaazistend. Rataste tasakaalustamisstend. Rataste seadenurkade kontrollstendid (rattasuunangustendid). Diagnostikaseadmed (diagnoosiseadmed). Pesuseadmed. 3.3. TUTVUMINE TÖÖKESKKONNAGA. Õppeeksursioonid 4. Õpitulemused Õpilane teab ja tunneb: · tehnohoolde põhimõisteid; · tehnohoolde perioodsust; · töökohtadel ja tööpostidel kasutatavaid garaaziseadmeid. 5. Hindamine Teoreetilisi teadmisi hinnatakse mooduli jooksul protsessihinnetega ja mooduli lõpul kogu materjali hõlmava lõputestiga; TURVASEADISED
Peale selle antakse mootorrattale haagisega ühendamisel Seetõttu ei ole tehnilisest seisukohast soovitatav käsu- l . . . 2° kalle väljapoole. See tekitab raskus j õumomendi tada külghaagisega sõiduks ettenähtud mootorrattaid soo- roolivõlli suhtes, mis samuti takistab mootorratta pöördu- lomasinatena. Seda ei luba ka Riiklik Autoinspektsioon. mist haagise poole. Õigesti valitud seadenurkade korral (joon. 96), milledest 164 esimest nimetatakse k o k k u j o o k s u k s, teist aga 165 JUHTSEADISED Rooli abil muudetakse sõiduki liikumissuunda
annaabi.ee 
