väidete või faktide vahele sokutatakse vale, lootuses, et kuulaja ei pane seda tähele, või kui panebki, siis annab andeks, kuna ülejäänud materjal oli tõene. Selle võttega aga on võimalik kõnelejal või kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata. Subjekti vahetamine "Õlgmees" kõnelemise käigus vaatluse all oleva subjekti vahetamine. (Juba eelpool nimetatud Laari artiklis suunatakse Pätsi-vastane viha sujuvalt Savisaarele.) Toimub arutluse aluse äravahetamine, kus hakatakse kaitsma seda, mida keegi pole kritiseerinud ja kus kõik on tõepoolest korras. Nii luuakse mulje, et ka sellega, mida kritiseeriti, on kõik korras või vastandatakse igale faktile mingi teine fakt hoopis teisest valdkonnast. Samuti on võimalus tõmmata ebaõigeid paralleele. Siia alla käib ka süü ja süüdlase otsimine probleemi tekke ja süvenemise põhjuste selgitamise asemel.
3 Sissejuhatus 2008. aasta 14. aprillil tutvustati Pirita linnaosavalitsuse halduskogus Merivälja tee 80e eskiislahendust- mille käigus selgus, et prestiizikasse Merivälja piirkonda planeeritakse rajada halva mainega Maxima kaubanduskeskus. See ärritas kohalikke inimesi, hakati koguma allkirju Maxima ehituse vastu- eestvedajateks olid kaks kuulsat advokaati. Kiri koos allkirjade ja selgitustega saadeti muuhulgas ka Tallinna linnapea Edgar Savisaarele. 4 Elanike etteheited Elanikud protestisid kaubanduskeskuse ehituse vastu, sest algselt oli detailplaneeringu järgi kavas ehitada hotell. Veel ei olnud detailplaneeringu kohaselt lubatud rajada maa-alust parklat ja hoone kõrgus ei tohtinud ületada maapinnast üheksat meetrit, mida Maxima kavatses rikkuda kahe meetriga. Lisaks kõigele nägi detailplaneering ette kõrghaljastuse ja metsaalade säilitamise Merivälja tee äärse massiivina, aga
ja vägistas. Tähtsad on asjade näivad väärtused, mis oma subjektiivsuses on igati objektiivsed. Kui arvad, et keegi on pätt, siis ka käitud temaga. Film ja TV · Edgar Savisaar võõrustab Hannes Võrnot Hundisilma talus Pühapäeval on ,,Hannes Võrno Q" üheks saatekülaliseks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Viimaste aegade suurimasse poliitskandaali sattunud Savisaar võõrustab Hannes Võrnot oma Hundisilma talus. Lisaks Edgar Savisaarele on ,,Hannes Võrno Q" aastalõpu erisaates veel palju põnevaid külalisi. Siim Kallaselt uuritakse, kas temast saab järgmine Eesti president, Henrik Normann vaatab tagasi lõppevale, tema elu ühele tormilisemale aastale. Stuudios on sünnipäevalaps Maarja-Liis Ilus ja Eesti Panga varahoidlas uuritakse, kuidas valvatakse juba nädala pärast käibele tulevaid eurosid. Lisaks tutvustatakse lähemalt ka Vilja Savisaare uut abikaasat Taimo Toomastit.
tähendab, et riigil on ressursse Eesti Raudtee aktsiad tagasi osta. ÄP Martin Hanson 15.09.2006 Kolmandat korda valitsuse nõupidamisel arutatud ASi Eesti Raudtee tagasiost 2,35 miljardi krooniga sai lõpuks heakskiidu. Otsus sündis pärast enam kui kaks tundi kestnud arutelu. Toimuva ka valitsuse istungi ainuke päevakorrapunkt on Eesti Raudtee enamusaktsiate omandamine ning majandusminister Edgar Savisaarele volituse andmine lepingu allkirjastamiseks. Majandusministri sõnul on pärast tagasiostu kõigepealt mõistlik kehtestada ettevõttes nn üleminekuaeg ja nimetada riigi esindaja ettevõtte juhatusse. Pikemas perspektiivis tuleb raudtee kaheks jagada ning veondus ja rööpavõrgustik eraldada. Riigikogu infotunnis kritiseeris ekspeaminister Juhan Parts teravalt Eesti Raudtee tagasiostu. Partsi arvates maksab riik Eesti Raudtee aktsiate eest 500 miljonit krooni õiglasest hinnast rohkem
taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on
Lossi platsil olnud veoauto sõitis lossihoovi ja Mihhail Lõssenko püüdis innustada käratsevaid internatse lossi esimesele korrusele tungima. Lossi kaitsmist juhtisid siseminister Olev Laanjärv ja Rahvarinde turvateenistuse juht Andrus Öövel, hoonet turvasid Nõmme Miilitsakooli kursandid ilma arvestatavate relvadeta. Miilitsad, kes olid varjunud Nevski katedraali taha, keeldusid Vladimir Lebedevi õhutusel ründajaid takistamast ja ei soostunud lossi kaitsma. Viimases hädas tuli Savisaarele mõte pöörduda raadio teel eesti rahva poole. Ülemnõukogu hoonest oli otseühendus Raadiomajaga ja võimalus otseülekandeks, siis sujus kõik ladusalt. Eetris olevad Eesti Raadio saated katkestati ja eetris kõlas valitsusjuhi üleskutse rahvale: ,,Toompead rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!" Juba minutite jooksul hakkasid eestlased massiliselt Toompeale valguma. Kuna ka sõjavägi jäi passiivseks, varises intrite kuraas kokku. Nad lahkusid Toompealt läbi eestlaste
pisut taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud käsitletava perioodi võtmekujudega.. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõrast ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti lõpliku iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisisituatsioone, majandusreforme kui
161 senti/kWh Meres asuv tuulegeneraator 139 senti/kWh Kivisöe põletamine tolmkütusena + CO2 salvestamine ja ladustamine 95 senti/kWh Tuumareaktor 62 senti/kWh Eesti ja Leedu koostööd Ignalina tuumajaama rajamisel varjutavad erimeelsused Poola kaasamise üle, sest Leedu tahaks poolakaid partneriks, aga eestlased mitte. Leedu ihkab Poola kaasamist Ignalina projekti selline oli üleeile õhtul Leedu suursaadiku Juozas Bernatonise sõnum majandusminister Edgar Savisaarele. Saadiku sõnul ootab Leedu järgmisel nädalal toimuvalt Balti riikide peaministrite kohtumiselt, et tehtaks ühine otsus paluda Poolat osalema uue tuumajaama ehituses. Poola enda huvi projekti vastu on suur. Leedu oma huvi Majandusministeeriumi energeetikaosakonna juht Einari Kisel ei teinud saladust, et Eesti suhtub Poola kaasamisse ettevaatlikult. «See ei ole väga hea, kui nad liituvad,» lausus Kisel.
Otuses öeldakse: ,,1) lasta 01. jaanuaris 1990 maksevahendina käibele Eesti tsekid (sertifikaadid), mida vabariigi elanikud võivad vabatahtlikkuse alusel omandada kindlas sõltuvuses oma töötasust ja muudest fikseeritud sissetulekustes; 2) kehtestada, et alates 01. jaanuarist 1990 müüakse vabariigis eriti nõudavaid kaupu Eesti tsekkide (sertifikaatide) alusel... Nimetatud töö üldine juhtimine ja koordineerimine panna Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjale, sm. E. Savisaarele." Avalikkusele sellest dokumendist ei teavitatud ning hiljem nimetati seda ,,Salaprotokolliks" (Edasi, 13.10.1989). Artiklis märgitakse: ,,...jääb arusaamatuks, miks ei ole seda protokolli saadetud rajoonide ja linnade täitevkomiteedele. Protokolli on keeldutud väljastamast Ministrite Nõukogust." Võeti vastu veel üks otsus, et Eesti ostutähe emissiooni reguleerimiseks ja sellele kaubakatte tagamiseks moodustatakse ametkondadevaheline Eesti Riiklik Turukorralduskomisjon.
Seesuguse „teie“ rõhutamise abil saab ta mitmekordselt enda õigsusele viidata. „Mul oli auasi, et orden tuli Venemaa patriarhilt, kelle poliitiline ja usuline tähtsus maailmas on väga kõrge.“ sõnas Edgar Savisaar (Postimees 2013). Isiku ründamise asemel viitab Savisaar hoopis autoriteetsele isikule, kelleks on praegusel juhul Venemaa patriarh Kirill. Kui juba vene patriarh kui autoriteet on otsustanud anda Savisaarele ordeni, siis püüab mees sellega oma suursugusust ja tähtsust rõhutada ning selle fakti väljaütlemisega püüab ta ka oma valijaid uskuma enda tähtsuses Eesti poliitmaastikul. Samas artiklis sõnas Savisaar veel: „Mulle meeldis, et samal ajal minuga sai selle ordeni ka Valeri Gergijev, kellest ma lugu pean (Postimees 2013). Jällegi viitab Savisaar autoriteedile, kelleks on Valeri Gergijevi, tuntud Londoni Sümfoonia Orkestri peadirigent. Tallinna
annaabi.ee 
