füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700...1000 oC juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 oC juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub 1100...1700 oC piires. Savitellise tootmine savi ettevalmistus toote vormimine kuivatamine ja põletamine mõnel juhul glasuurimine Savitellise omadused Survetugevus 5 55 MPa Paindetugevus moodustab ca 2025% survetugevuse näitajast Tihedus olenevalt tellise liigist 9002230 kg/m3
Väimela 2014 Sissejuhatus Kergkruus on väga vastupidav erinevatele raskustele, tulele, niiskusele, külmumisele ja erinevatele närilisetele. Kergkruus on väga sobilik materjal aiapidajale, kes tahab lihtsate vahenditega värskendada õue välisilmet ja kasutada uudseid lahendusi taimekasvatuses. Samuti on kergkruus-ja plokid abiks erinevate õueehitiste rajamisel. Fibo kergkruus Kergkruusa valmistatakse savist, mis segatakse ühtlaseks massiks. Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse pöördahjus. Savi kuumeneb temperatuurini 1150 °C ja paisub. Nii tekivad poorse struktuuri ja tugeva koorikuga graanulid Fibo kergkruus (vaid looduslikest lähteainetest). Kergkruusas võib olla vett nii pinnal, kui ka graanulisse sisse imendunult. Fibo kergkruusast saab valmistada ka kergplokke, mis on väga vastupidavad. Fibo kergkruus on: · Põlematu ja külmakindel · Tugev vaatamata oma kergusele · Looduslikest materjalidest
savile lisatakse liiva , mis teatud koguses on kasulik . moodustab skeleti mis takistab savi kahanemist ja pragunemist kuivatamiseni Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel kuni 100c? Kuni 100 C - välja aurab vaba vesi, savi kaotab plastsuse ja muutub kergemaks Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel 700-1000c? 700-1000C tekivad uued keraamilised ühendid, mis moodustavad tehiskivimid Mis juhtub savitoodetega kuumutamisel üle 1000c? Üle 1000C - kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama savimass tiheneb Milliseid savitooteid toodetakse poolkuival meetodil? Keraamilsi plaate Milliseid savitooteid toodetakse lobrimeetodil? Lobrimeetodil valatakse segu vormi Milliseid tooteid toodetakse plastsel meetodil, kuidas see toimib? Lindpressi abil Kui kaua toimub savitoodete kuivatamine? kuivamise aeg 1-3 päeva Kui kaua toimub savitoodete põletamine? kuni 2 ööpäeva Millest koosneb savitoote glasuur? Metalliühend, värvaine, vesi Kuidas toimub savitoote glasuurimine
· kuni 100 C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; · üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 9 · 400...700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; · 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 3.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse võilaborimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: toormaterjali kaevandamine savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine.
Kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; Üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700-1000 °C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; üle 1000 °C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides ( 1100-1700 °C) 4 Savitellised Savitelliseid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Aseri Tellis". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oransid. Telliste põhisuurused on 250 x 120 x 65 mm ja 250 x 120 x 88 mm.
8 · üle 200 C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; · 400...700 C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; · 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 2.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või lobrimeetodi järgi. Kogu tootmis- tsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks
Toorsegu saadakse pulbrina, milest vormitakse tooted. Massi ettevalmistamisel on vaja järgida kahte põhiprintsiipi: 1. Savi kui loodusliku mineraalide kogumi struktuuri lõhkumine 2. Savimassi vajalikku vormimisniiskuse saavutamist Kaevandatud ja võõrkehadest (metallitükid ja ms.) savi purustatakse tavaliselt desintegraator- või hambuliste valtside abil. Vahest kasutatakse ka lõikureid Savitüki suuruseni 10...25mm. Poolkuiva tootmisviisi puhul tuleb peenestatud savimass eelnevalt kuivatada. . Seejärel materjali laagerdatakse puhkris, et savimass ühtlustuks. 3.3.3.2.Plastne menetlus Niiskus 18...26%. Kuivatatud tooriku niiskus 5...7% See meetod on lihtsaim ja odavaim. Kasutatakse laialdaselt ehituskeraaamika toodete nagu tellised, valmistamisel. Massi ettevalmistamise eesmärgiks on loodusliku savi struktuuri purustamine, ühtlustamine ja segusse vajalike koostisosade ja lisandite viimine. Üldjoontes koosneb protsess järgnevatest alajaotustest:
Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised tehakse 5…10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda me etodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80…90 0C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest
Savi kuumutamisel toimub temaga rida füüsikalis-keemilisi muutusi: - kuni 100 °C juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 °C juures põlevad välja orgaanilised lisandid; - 400-700 °C juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; - 700-1000 juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu. - üle 1000 juure kõige kergemas saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb(paakub) -temp edasisel tõstmisel sualb kogu savimass. Savide lõplik sulamistemp kõigub suurtes piirdes (1100-1700C) Keraamiliste materjalide valmistamine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse- või loobrimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistes etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine - Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse peenestatakse,
Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine Plastse meetodi järgi toimub lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub tunnelkuivatis. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Toodete põletamine toimub enamal juhul tunnelahjus. Ahju suunatakse tooted kas vagonetil või konveieril. Tooted läbivad ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon.
Tootmistsükli etapid: 1. SAVI ETTEVALMISTUS kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid, segatakse ühtlaseks massiks. Vajadusel lisatakse vett või liiva. 2. TOOTE VORMIMINE a. Plastse meetodi järgi LINTPRESSI abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss. b. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savi pulber suure rõhu all kokku. Keraamilised plaadid. c. Lobrimeetodi puhul valatakse vedel savimass vormi. Keerukama kujuga tooted. 3. KUIVATAMINE kamber või tunnelkuivatis temp 80-90 C. Vajalik kuna märja toote põletamisel võib toode praguneda. 4. PÕLETAMINE tunnelahjus. Tooted läbivad ahjus kolm temperatuuritsooni: eelkuumendus, põletus ja jahutustsoon. Toote temp ahjus ei tohi järsult muutuda, sest see võib praguneda. Telliste põletustemp 900-1000C, kestvus 1,5-2 päeva. 5. GLASUURIMINE enne v pärast toote põletamist. Tehakse igat värvi glasuuri.
2. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise pikkusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad.Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisiplaate.Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). 3. Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber-või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest
Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5...10% suuremad, kuna kuivatamisel ja põletamisel nad kahanevad. Poolkuiva meetodi puhul pressitakse niiske savipulber metallvormides suure rõhu all kokku. Poolkuiva meetodiga vormitakse enamik keraamilisi plaate. Lobrimeetodi puhul vedel savimass valatakse vormi. Seda meetodit kasutatakse keerukama kujuga toodete valmistamisel (kraanikausid, klosetipotid jne). Toodete kuivatamine on vajalik seepärast, et märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt ja toode võib praguneda. Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatis, temperatuuril 80...900C. Kuivatisse lähevad tooted vagonetile laotult. Kuivatamise kestvus sõltub toote mõõtmetest
Seejärel savi peenestatakse, sellest eraldatakse kivid ja segatakse ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse juurde vett. Vahel on aga vaja savi pisut kuivatada. 74 Savile võib vajadusel lisada ka liiva või mõnd teist savi. Liiv väldib savisse pragude tekkimist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine. Vormimine toimub lintpressi abil. Keerukama kujuga toodete valmistamisel valatakse savimass vormi. Vormi järgi valmistatakse näiteks kraanikausse, klosetipotte jne. Toodete kuivatamine. Kuivatamine on vajalik enne põletamist. Vormitud savitoode on niiske. Kui märga toodet ei kuivata, eraldub põletamisel sellest niiskus liiga kiiresti ja toode võib praguneda või oma kuju muuta. Kuivatamine toimub enamasti kamber- või tunnelkuivatites, temperatuuril 80...90ºC. Kuivatamise kestus sõltub toote mõõtmetest. Näiteks kuivatatakse telliseid 1...3 päeva. Toodete põletamine
annaabi.ee 
