esineb massiivne kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustumisel ei osale, siis nimetatakse seda mulla aluskivimiks (D). Paepealne e. Loomuld Õhukesed karbonaatmullad, kõrge huumuse ja mineraalainete sisaldus, veepuudus, aluseline pH, keskmise viljakusega (A-BC-C-D). Leostunud (Ko) ja leetjad (Kl) liivsavimullad Viljakamad mullad Eestis, happelised, hea veevahetus ja õhustatus (A-(E)-B-C). Näivleetunud e kahkjad mullad (LP) Kahe lähtekivimiga (punakaspruun liivsavimoreen kaetud saviliivade ja liivadega), ülavesi, happelised, keskmise viljakusega (A-E-B2-C2). Leede- (L) ja leetunud liivmullad (Lk) Huumushorisont puudub või on õhuke, esineb Ehorisont, tüse B-horisont, happelised mullad, madala viljakusega (O-(A)-E-B-C). Gleimullad (G) Liigniisked, esineb G-horisont, tüse AT või OT horisont, happelised. Soomullad Turba lasumi tüsedus >30 cm, liigniisked ja happelised, madalsoo, siirdesoo, rabamullad. 28. Mullatüüpide levik.
Mulla poorsus on üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eristab teda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Üldise poorsuse suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü tavaliselt 40...50%. Sügavamates horisontides võib see olla 27...35%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Mulla üldpoorsust saab arvutada piisavalt täpselt lasuvustiheduse alusel huumushorisondis: Pü=93,7-35,3Dm Lisaks üldpoorsusele on vajalik teada, millise läbimõõduga on mulla tahkete osakeste vahelised ruumid ehk poorid. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse: 1. kapillaarne poorsus poorsuse see osa, mis esineb kapilaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega
protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st
rohkesti sekundaarseid savimineraale, mis jäävad oma tekkekohale paigale. Kõige viljakamad mullad, Järvamaal, Lääne-Virumaal Pinnavormidel kõige peal K0 ehk leostunud muld, siis tuleb K0g ehk gleistunud leostunud muld ja viimasena G0 ehk leostunud gleimuld. 4)näivleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset lõimiselt kahekihilistel muldadel Lõuna-Eestis, kus punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt päritolult hilisemate saviliivade või liivadega. Ülemine kiht laseb hästi vett läbi, alumine kiht halvemini ning tekib ülavesi, mis põhjustab ülagleistumist. Näivleetunud mulla profiil sõltub selle kattekihi tüsedusest, mis on kõige peal. Kui see on õhem (30-40 cm), siis kujunevad välja heledad näivleetunud mullad L(P). Kui kattekiht on tüsedam, siis kujunevad välja pruunid näivleetunud mullad LP. Arvatakse, et automorfse rauarikkas horisondis baf leiab aset mõningane savistumine. Elg kihis võib leida aset
protsentides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. See on tähtsaim mulla omadus, mis eristab mulda massiivsest kivimist. Sellest oleneb mulla vee- ja õhusisaldus ning vahekord. Pü suurus sõltub huumushorisondis lõimisest, orgaanilise aine sisaldusest, kõlvikust, agrotehnikast. Sügavamates horisontides sõltub peamiselt lõimisest ja gleistumise esinemisest. Põllumuldade huumushorisondis on Pü 40...50%. Liivade ja saviliivade Pü on suurem kui liivsavides. Sõltuvalt pooride läbimõõdust eristatakse veel: Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus- on üldpoorsuse ülejäänud osa, mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Savides on peamiselt kapillaarne poorsus 90...97% Pü-st ja liivades mittekapillaarne poorsus ca 70% Pü-st.
ajajärgu lõpul suur osa (Madal-Eesti) Balti jääpaisjärve all. Balti ajajärgul kujunes sellest Joldiameri, edasi Antsülusjärv, Litoriina- ja Limneameri. Viimane staadium kestab veel praegugi. Nende veekogude tegevuse tulemusena on Madal-Eestis kujunenud mitmesugused rannamoodustised (rannasetted) ning mere- ja järvesetted. Nende tüüpilisemad levikualad on Kasari ja Pärnu jõe madalik, kus esinevad tüsedad viirsavisetted, mis pinnalt on valdavalt kaetud meresetteliste liivade, saviliivade ja liivsavidega. (Balti mere erinevate staadiumide setted ei ole iga kord setete iseloomu järgi selgelt eristatavad.) Balti ajajärgu algul oli Kõrg-Eesti maismaa, Madal-Eesti aga vabanes järk-järgult mere alt. Seoses maapinna pideva tõusuga Loode-Eestis taganeb Balti meri pidevalt ka tänapäeval (kuni 3mm aastas). Maismaal arenevatest geoloogilistest protsessidest on olulisemad järvede kinnikasvamine, turbasetete kujunemine, erosioon jm.
Tähtsamad arvutusreeglid tööliikidele. Mullatööd 1. kogumik enne mullatöömahtude arvutust on vaja täpsustada järgmised tingimused: - määrata pinnase töötlemiskategooria lähtudes pinnase lühikirjeldusest ja töötlemisviisist. On toodud vastav tabel. - pinnasvee kõrguse järgi jaotatakse kaevandatav pinnas Lk 23 teine pool kuivaks ja märjaks. Nii et märg pinnas ulatub 0,3 m üle pinnasevee tasandi, peente, keskmiste ja jämedate liivade, 0,5 m tolmu ja saviliivade ka 1 m liivsavide ja savide korral. - on vaja otsustada, millised mullatööde mahud kuuluvad hoone ja millised maa-ala vertikaalsele planeerimise juurde. Soovitatakse madalast kõrgarvust allpool olevad mahud arvata hoone hulka - valida ehituskorralduse projekti alusel mullatöömasinad ja pinnaseteisaldus kaugused - teistest pinnastest eraldi tuleb arvestada kasvupinnase (huumuskiht) varud. Ehitus
Suurtel aladel on moreen pinnakatteks, kuid esineb ka sügaval, Valemid pingete määramiseks vertikaal- ja horisontaalpindadel (jon 2.26 väljavool tõkestatud nii igakülgse surve tekitamisel, kui ka deviaatorpinge hilisemate setete all. Moreeni terastikuline koostis on väga ebaühtlane. Enamik toodud tähised): z=p/(+sin*cos2) ; x=p/(-sin*cos2) ; suurendamise ajal. Veeküllastatud pinnases tekib poorivees surve. Selle eesti moreene kuulub saviliivade või liivsavide hulka. Tekkinud on moreen zx=p/(sin*sin2). Peapinged: 1=p/(+sin) ; 3= p/(-sin). suuruse võib arvutada valemiga : u=B[3+A(1-3)] , kus A ja B on mandrijää poolt toodud materjalist, mis on segatud jää poolt lõhutud kohalike Peapingete suurus sõltub ainult nurgast . Peapingete abil on lihtne leida katsega määratavad pooriveesurve tegurid. Täielikult veeküllastatud pinnase settekivimitega
annaabi.ee 
