kraadi ● Lava teise astme juures 80–100 kraadi ● Ruumi ülaosas on 100–120 kraadi. Saunaskäik ● Kõigepealt tuleb keha ja juuksed märjaks kasta, väga kuuma saunaõhu puhul võib soovi korral kuivad juuksed katta kas viltmütsi ehk saunakübaraga või niiske käterätiga. ● Seejärel minnakse leiliruumi. Laval istudes või lamades harjutakse 3–4 minutit leiliruumi õhuga, alles siis on aeg leili visata. ● Saunaviht Vihtlemisel on kolm ülesannet: ● 1. Viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. 2.Vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse. 3.Vihtlemisel on kerge masseeriv toime. ● Kõige levinum on ●Viha sidumise ajal võib kaseviht, millel on väga vahele panna ka meeldiv lõhn. mitmesuguseid Vahelduseks võib ka lõhnataimi.
otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks. Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnaelad minema. Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema
(Aasta kuud, nädalad, päevad) Üks hani, kaks kaela? (Püksid) Susi risti aia peal, suu ammuli? (Särk kuivab) - Vihma kardab, külma ei karda? (Kasukas) - Üks kala, kaks saba? (Põll) - Kogu päeva kiips-kaaps, õhtul luts nurka? (Kingad) - Päeval mauk ja öösel soolikas? (Sokk) - Pisike poisike, raudsed juuksed? (Peahari) - Ise klaasist, inimese nägu peas? (Peegel) - Hani haljas, pea paljas, nina niinega seotud, saba veega leotud? (Saunaviht) - Tüdruk ühe silmaga? (Nõel) - Ümmargusem kui muna, pikem kui puu? (Lõngakera) - Keeletu, meeletu, varjab vara varga eest? (Lukk) - Istub kui isand, tolmab kui tont? (Korsten) - Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) - Mek-mäk mäe otsas, neli sarve peas? (Tuuleveski)
elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik *ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises ilmas ühteaegu sedagi, et hing võim minna põrgusse või taevasse. *Et elu teises ilmas hästi läheks pandi lahkunule kaasa raha, veidi tabeasju, seeo ja saunaviht. See, mida kaasa anti erines piirkonniti. *tähtis oli täita kõik surnute soovid, sest muidu võisid nad hakata kodukäijateks
Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele
näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi jalutsis (surnu pilgu oht), silmade sulgemine, magajate äratamine, peeglite, veenõude jt läikivate pindade kinnikatmine; läikivate ehete keeld, hing võib end mõne asjaga
hooned, rajatised: Lihane tõrs, raudne vits (sõrmus sõrmes); Must rätik, rohelised ääred (põld); Pisuke pajake, magus roake (pähkel); Valge vaat, punane pulk (hani); maastikuelemendid, botaanilised ja põllunduslikud objektid: Lihane sard, ravvatse toe (hobune); Püha kuhi, pikk varras (kirik); Valged põllud, mustad peenrad (aknad); loomad, linnud, nende kogumid: Hall härg, mäda selg (või pudrusilmas); Hani haljas, pea paljas (saunaviht); Must koer, valge kurgualune (kirikuõpetaja); Raudne rott, villane saba (nõel ja lõng); inimesed, nende kehaosad: Pigine poisike, raudsed juuksed (peahari); Punane preili ja roheline kübar (porgand); Puust mees ja raudsed sukad (ader). B2a. Topeldatud lokatiivtuumad: `miski ~ keegi kuskil, osa temast ~ midagi juurdekuuluvat väljas ~ mujal': loomad, linnud, kalad: Harakas aidas, saba väljas (aidavõti); Härg kodu,
kunagistesse kodudesse oodata oli. Peeti vajalikuks vältida mürategevate tööde tegemist puulõhkumist, pesukurikaga pesupesemist. Selle asemel, et videvikutundidel kedrata ja sukki- kindaid kududa, aeti omavahel vaikselt juttu ja veedeti aega mõistatamisega. Usuti, et nii toimida on kariloomadele kasulik sünnib palju tähnilisi tallekesi ja kirjusid vasikaid. Lõuna-Eestis mäletati veel saja aasta eest, et kodusid külastavatele hingedele tuli saun kütta, saunaviht ja soe vesigi lavale valmis panna. Komme ise aga on nii vana, et pidime olema siis veel rahvaks kujunemata, segi balti hõimudega samasugune on olnud hingede vastuvõtt Lätis. Saunakütmisest hingedele on teateid soomlastelt, karjalastelt ja liivlastelt ning kaugemateltki keelesugulastelt. Hingedele on toitu pandud kõrvalisse kohta, enamasti tarepealsele. Lätlastel on hingedele toidu panemise päevaks olnud simunapäev (28. okt.), eestlastel mingi nädalapäev, näiteks neljapäev