Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16
2)Pärsia: valitsejad kes 6 saj allutasid kõik maad Iraanist Egiptuseni, püüdisd alistatud rahvaste trad. Ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada.Oma traditsioone alistatud rahvaste kogemusega ühildades rajasid pärslased hästi toimiva riigi, mille eesotsas seisis suurkuningas. Alamatelt nõuti peamiselt, et nad tunnistaks Pärsia kuningat ja maksaks makse. Avaldati austust kohalikele jumalatele.Kindlat pealinna polnud. riik oli jagatud suurtes asehalduskondadeks ehk satraapideks(seda tegi Dareios, pärsia kuningas kes sõdis kreeklastega). Kiilkiri kohandati pärsia keelele ja loodi pärsia kirjakeel.Pärslased pöörasid suurt tähelepanu ühendusteedele, et tagada sõnumite kiire tagamine riigi ühest otsast teise. Kõige olulisemaks kujunes kindlate vahemaade järel postijaamadega varustatud Suur Kuningatee,mis viis Väike Aasiast Lõuna Iraani. Religioon: nende varasem usk oli üpris sarnane India usule, nende mitmed jumalad langesid kokku ja on
P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine kujundati v lja ühendusteed riigi eri piirkondade vahel Kaananimaa ja Iisrael: monoteismi teke (lk 8390) Foiniika linnriigid T htsaimad Foiniikia linnriigid olid: *Siidon *Tüüros
Hetiidi ja pärsia riikide iseloomustus. Hetiidide impeerium(1700-1200eKr)- Türgi aladel, kasutusel kiired hobukaarikud, sõjaliselt tugevad, võtsid üle Mes. kiilkirja, kohandasid sobivaks, esimesed raua sulatajad, kergekaarikuväe leiutajad, riiki juhtis kuningas- teistega võrdne, lihtrahvas vaba, majanduslikult sõltumatu. Pärsia riik- Iraani kiltmaal, areneb käsitöö, kujunevad linnad, 4 pealinna, riik jagatud satraapideks- asehalduskondadeks, rahvalt nõuti kuninga tunnustamist, maksude maksmist, rajati ühendusteesid- Suur- Kuningatee, olid tulekummardajad, sp ei ehitanud templeid, tekkis Mazdaismi usk. Foiniikia, iseloomustus. Kaanan territoriaalselt killustunud, erilist rolli mängisid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid. Rikkuse peamine allikas transiitkaubandus, linnriiki ja sõjaväge juhtis kuningas, suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel
· Osati arvutada ruut ja kuupjuurt · Kiilkiri kohadati pärsia keelele · Taevavaatlusi tehti ka ajaarvamiseks · Valitses suurkuningas, keda toetasid õukondlased · Kujunes kuukalender · Persepolis, Ekbatana, Susa ja Babülon · Riik oli jagatud asehaldurkondades ehk satraapideks HETIIDID & PÄRSIA IMPEERIUM · Satraabid pidid juhtima kohalikku sõjaväge ja koguma makse Hetiitide kronoloogiline ülevaade · Alamatelt nõuti, et nad tunnistaksid kuningat ja maksasid makse · Kujunes tugev riik 1700 a eKr, pealinnaks Hattusa. Alistasid Väike- · Igas piirkonnas jäi muidu kehtima iga ühe õiguskord Aasia. Vallutusretked Süüria ja Mesopotaamia suunas
Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest
suurejoonelises kuningalossis Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Baabülonis. Kuningat saatis ka 10000 suursugusest pärslasest koosnev ihukaitsevägi ehk nn surematud.. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks satraapiateks. Satraabid, kes kuningas nende etteotsa määrati, pidid juhtima kohaliku sõjaväge ning koguma makse. Satraapiad vastasid enamasti allutatud rahvaste ja hõimude traditsioonilistele asualadele, kuid satraapideks määrati üldjuhul pärsia aristokraate. Et tagada satraapide ustavust, saatsid kuningad spetsiaalseid ametnikke nende tegevust kontrollima. Samal ajal pöörati suurt tähelepanu ka hoolitsusele ühendusteede eest riigi eri piirkondade vahel, et sõnum ohust või vastuhakust riigi äärealadel jõuaks võimalikult kiiresti suurkuningani. Eriti oluliseks kujunes regulaarsete postijaamadega varustatud Suur kuningatee, mis viis Väike-Aasia lääne-osast Susa linna Lõuna-Iraanis.
positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne.
positsioonist. Mõlemad reljeefid madalad, Egiptuse reljeef vaga madal. 11.Peatukk.Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja Pärsia Suurriik. 1.Milliste Egiptuse ja Mesopotaamia ajaloo perioodidega langeb kokku hetiitide riigi õitseaeg? Egiptuse Uue riigi perioodiga ja Mesopotaamia Vana-Babüloonia ajajärguga. 2.Vorrelda Assüüria ja Pärsia Suurriigi valitsusviisi ja tuua välja nende erinevad tagajärjed. Pärsia riigi eesotsas seisis suurkuningas, riik on jagatud satraapideks Pärsia oli allutatud riikidest madalamal arengutasemel, pärslased kasutasid riigi ülesehitamisel kohalikke kogemusi- oma rahvaste kombeid, religioone austati, alistanuilt võeti palju üle, oma ei surutud peale, ühiskonnakorraldust ja valitsusviisi ei muudetud, sedasi tagati kohaliku ülikkonna lojaalsus, lihtrahvas pidi tunnustama ülemvõimu, tasuma makse. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, valitsemises kasutati ka kohalike riikide keeli, riik oli suhteliselt stabiilne.
Orjadeks oli sõjavangid. · Võeti üle teiste maade kultuure. · 1400 eKr Hetiidi riigi võimu tipp. · Kaovad mingil ajal maalt. Umbes samal ajal kui toimus Trooja sõda. · 1200 eKr purustasid teadmata sissetungijad Hattusa ning riik hävis kiiresti. Pärslased : · 6-4 saj eKr. Praegune Iraan. · Vallutasid alad Indiast Vahemereni. · Riigi struktuur riiki juhtis kuningas. Neli pealinna : Persepolis, Babülon, Susa. Ekbatana. Riik oli sagatud satraapideks. Igast satraapi e maakonda juhtis satraap, kes kogus makse ja korraldas sõjaväge. · Rahvastesse suhtuti austavalt, see oli peamine põhjus, miks makse maksti rahulikult. · Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest
kreeklasi arstid,pärsia kuninga nõunikud, kreeklased pärsia armee ülemjuhatajad, aristokraatia oli selgelt indo-euroopa , aaria päritolu, ehk pärslased. Tema ülikond koosnes samuti Iraani aristokraatiast. Kogu see riik oli jagatud asehalduskondadeks umbes 20 , kaitseringkonda ja nende eesotsas olid asehaldurid, tsentraalselt paika pandud, kuningas määras nad ametisse, reeglina olid Iraani päritolu, nad olid täiesti kuninga kontrolli all, võis nad igal hetkel tagandada ametist. Satraapideks nimetati neid. Kuninga silmad ja kõrvad, inimesed kes jälgisid seda satraapi. Üsna suured piirkonnad need asehalduskonnad, nendest piiridest allpool, sinna pärsia riik ei sekkunud, vaid lasi jätkuda samadel valitsemisviisidel, teada on lääneimpeeriumi lääne poolsematest osades, kreeka linnad jätkasid linnriikidena. Võim oli nende suhtes positiivselt suhestatud. Pärsia alamad pärsia riigi suhtes olid suhteliselt leplikud, eirit viljakapoolkuu alal
annaabi.ee 
