Hinduism Toitumisaluseks on taimetoidud, piimatoodetest on levinud kohupiim ja jogurt, jogurtit juuakse/süüakse ja ka kasutatakse erinevates marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road, tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse, seal küpsetatakse rasvata taignast käkke, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki ning ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniir. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti ei tohi süüa sealiha. Suvel ja talvel on põhitoitudeks riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased, nad ei söö isegi sibulat ja küüslauku, tomatitest ja peedist keelduvad punase värvi tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis, levinud on ka riisijahust pannkoogid ja riisiklimbid. Armastatuim roog
· Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased olid ikaldused. · Loomakasvatus sõltus söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati tammetõrusid. Hobuste kasvatamises oli esikohal Saaremaa. Palju peeti ka kodulinde: kanu, hanesid, parte. · Olulise tähtsusega oli mesindus. Domineeris metsamesindus mesilasi peeti metsas puutüvede õõnsustes. Mesinduses algas langus 14. sajandil. Selleks mitu põhjust: · korjealade vähenemine · luterlikel jumalateenistustel kulus küünlaid vähem kui katoliiklikel nõudmine vaha
on piirkondade kohta väga erinevad. Toitude aluseks on taimetoidud: riis, mais, läätsed ja teised kaunviljad. Levinuimaks joogiks on nimbu pants, mida valmistatakse sidrunimahlast ja veest. Armastatud joogiks on ka tee ning kohv. Väga paljud usundid on rangete nõuetega toitlustamise suhtes. Suurem osa indiaanlase ei söö liha, erandiks on peamiselt moslemid, kes söövad lamba, kitse ja linnuliha. Sarvloomade ja lehma liha on keelatud toiduks kasutada, nii religioossetel kui ka igivanade tavade kohaselt, millest peavad kinni ka moslemid. See on tekitanud olukorra, kus ei ole olemas ühtset India kööki. Mainisin eelpool, et Itaalias on väga soodsad tingimused kasvatada mitmesuguseid taimi, mida meil ei ole võimalik kasvatada- samuti saab seda öelda ka India kohta- kõik looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on
Valgepark: nahku töödeldakse alumiiniumi sooladega, rasvatakse munakollasega, töödeldakse keedusoola ja nisujahuga. Nahk on väga pehme, sitke, õrn. Märgudes nahk tursub ja kaotab värvuse. ·Rasvapark: nahku töödeldakse korduvalt õlide ja rasvadega, kuivatakse, pestakse leelistega et eemaldada pinnapealne rasv. Pinda lihvitakse, rasvapargiga pargitud nahku nimetatakse ka seemisnahkadeks. Nahku kasutatakse pidulike jalatsite pealsematerjalideks ka rõivanahkadena. Nahkade liigitus. ·Sarvloomade nahad: need on vasika, noorloomade, pullide nahad. ·Seanahad: on jäigad, märguvad kergesti, naha pinnal on suured hõredalt kolmnurkadena paiknevad augud seega nahk on p.a. vett läbi laskev ·soku ja kitsenahad: õrnad, pehmed, samas kulumis kindlad ja õhku läbilaskvad. Karvastatud pinnaga nahad. ·venuurnahk: saadakse lihvides nahka kile poolelt, või mõlemalt poolt. Karvastus annab pehme sametja pinna. Nahk märgub, nõuab eri hooldust. ·Nubuk nahk
viimast kasutatakse iseseisvalt või mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduri-tüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan´e. Selles ahjus valmistatakse ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniiri. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti sealiha ei ole lubatud toiduks tarbida. Põhitoiduks on nii suvel kui talvel riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku. Tomatitest ja peedist keelduvad nad punase värvuse tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis. Levinud on ka
olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13
) Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised(kasvatai vähem) oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. (Naeris asendas keskajal kartulit, mis oli Euroopas veel tundmata. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja lauda- sõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel. Mesi oli ainus magus toiduaine. Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13
Populaarsed on tanduri-tüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tandur`is: küpsetatakse rasvata taignast käkke – roti´sid, küpsetatakse rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki – naan´e, valmistatakse jogurtis marineeritud kanapoegi, küpsetatakse taimetoitlastele köögivilju, küpsetatakse maitseainetega kohupiima – paniir´i. Keelatud on hindudel süüa veiste ja teiste sarvloomade liha, ka sealiha. 297 Paljud hindud on taimetoitlased. Nad ei söö: sibulat ja küüslauku, tomatit ja peeti nende punase värvuse tõttu (sest veri on ka punast värvi). Taimetoitlaste põhitoiduks on: viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis, riisijahust pannkoogid – dosu´d,
mitmesugustes marinaadides. Populaarsed on tanduritüüpi road. Tandur on ahi, milles spetsiaalseid roogi valmistatakse. Tanduris küpsetatakse rasvata taignast käkke roti´sid, rasvataignast pikki mooniseemnetega ülepuistatud kolmnurki naan ´e. Selles ahjus valmistatakse ka jogurtis marineeritud kanapoegi. Taimetoitlastele küpsetatakse köögivilju ja maitseainetega kohupiima paniiri. Veise ja teiste sarvloomade liha on keelatud süüa nii religioossetel põhjustel kui ka igivanade tavade kohaselt, samuti sealiha ei ole lubatud toiduks tarbida. Põhitoiduks on nii suvel kui talvel riis kanaga. Paljud hindud on rangelt taimetoitlased. Nad ei söö ka sibulat ja küüslauku. Tomatitest ja peedist keelduvad nad punase värvuse tõttu, sest ka veri on punast värvi. Taimetoitlaste põhitoiduks on paprika, viigimarjad, kollased läätsed, keedetud riis
annaabi.ee 
