Puudel elavad liigid jooksevad oma pikkade jalgade haakuvate küünistega varvaste abil kiiresti puutüvedel ja okstel ning teevad hooksaid hüppeid oksalt oksale. Osad iguaanlased kasutavad vaenlaste ja halva ilma eest peitu pugedes teiste loomade urge. Välimus Iguaanlaste pea on tavaliselt kaetud arvukate ebakorrapärase kujuga kilbikestega, selg aga soomustega.Neil on selja peal harjased ja kurgu peal suur lott. Osadel kõrbeliikide varvaste külgedel on sarvjate piidega harjad. Kasvada võib ta heal juhul kuni 2 meetri pikkuseks. Kõige vanemad iguaanid on peaaegu 20 aastased. Täiskasvand iguaanid on suured ja võimsad. Noored iguaanid on enamjaolt rohelised. Isased iguaanid on võimelised värvi muutma vastavalt ümbrusele. Erutuse korral, aga ka temperatuurist ja valgustusest tingituna, võib looma värvus hämmastavalt kiiresti muutuda, omandades järgemööda kõiki toone tumepruunist kuni ereroheliseni
kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis. Isasloom vehib emase ees oma eesjäsemete pikkade küünistega, see "tants" kuulub pulmarituaali juurde. Küünised aitavad isasel samuti paaritumisest huvitatud emase kilbist tugevasti kinni haarata. Suve hakul otsib emasloom munemiseks hoolikalt valitud koha. Harilikult paikneb munemiskoht kaldal üsna vee ligiduses, ent üsna kaugel kõrge veetaseme piirist.
Haardeulatuses leiduvast saagist kas haaratakse kinni või imetakse ta sisse isegi kuni 3 cm kauguselt. 5)Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti koljustest. Toitu hangivad nad tundlike moretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Silmad on neil küll suured, aga pole täiuslikud, sest need on nõrgad, ilma läätse ja klaaskehata. Laevukesed jahivad öösel. Nad närivad toidu tugevate sarvjate lõugadega, mis meenutavad papagoi nokka. Nad haukavad suure tüki, mis jõuab suhu kareda keele abil. Seedimine kestab 30 tundi. Konkurents - 1)Omavahel konkureerivad astelrai ja hiid-sarvikrai, kuna nad mõlemad elavad samades piirkondades ja söövad limuseid ja vähilaadseid. Mõlemad elavad soojemates ookeani piirkondades. Kui mõlemad raid hakkavad omavahel toidu pärast võitlema, siis jääb tavaliselt peale hiid-sarvikraid, sest nemad on astelraidest mõne meetri võrra pikemad ja ka
Kasvuaegseks tõrjeks sobiv keemilise töötlemise viisi puudub. 6. Tunglaterad Eestis Tungalteraliste sugukonnas on Eestis 3 perekonda ja 12 liiki. See seeneliik parasiteerib enamikul kõrreliste liikidel. Eestis parasiteerib tungaltera kõrreliste sugukonna 74 (78) liigil, sealhulgas kõigil meil kasvatatavatel teraviljadel. Niisked ilmad soodustavad tungaltera kasvu. Välimuselt eristub ta tumedate, seest valkjate ja seemnest suuremate sarvjate seenemügaratena. Kevadel arenevad mahakukkunud tungalteral kotteosed ja need peavad nakatama mõne kõrrelise õie. Tungaltera toimel hakkab nakatunud kõrrelise õis eritama nektarit, mis on segatud seene lülieostega. Magusa lõhna peale kokku lennanud kärbsed kannavad seeneeoseid edasi tervetele õitele. Suve lõpus kasvavad nakatunud õitest talvituma jäävad tungalterad (sklerootsiumid). Nakatunud teradest jahu ning kliide söömine tekitab inimesel ja loomadel mürgistuse
lõpuste kõrval. Laevukeste silmad, olgugi suured, pole täiuslikud, vaid on palju nõrgemad kui teistel peajalgsetel. Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi. Tänase päevani pole teada, mismoodi näeb välja laevukeste kurameerimine. Viimasel ajal on küll nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt.
Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ – kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. S. KÄSITIIVALISEDAinsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 20 S. SOOMUSLOOMALISED Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad.
Silmapaistvaks tunnuseks on ninast ja ülamokast kujunenud pikk, liikuv, väga tundlik organ kärss. Peale väheste erandite kõik ööloomad. N. Siil, vesimutt, karihiirlased, mutid. 16.3.9.2.2.14. Selts: Käsitiivalised (Chiroptera) Ainsad tõelised lendavad imetajad. Esijäsemete sõrmelülid on pikenenud, neid ühendab õhuke elastne lennunahk. N. hiidvampiir, suurkõrv, suur-vereimeja. 16.3.9.2.2.15. Selts: Soomusloomalised (Pholidota) Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. 16.3.9.2.2.16. Selts: Kiskjalised (Carnivora) Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad.
Sigimisperioodil heidetakse muna- ja seemnerakud sobivas kohas vette. Vees toimub viljastamine. Areng on moondega. Munarakust areneb vastne, kes muutub hiljem maimuks. Esialgu toituvad kõikide kalaliikide maimud väikestest veeorganismidest, hiljem muutuvad siis röövkaladeks või lepiskaladeks, olenevalt oma liigist. Kalalaadsed loomad jaotatakse nelja suurde rühma, millest levinumad on sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Sõõrsuud on maduja kehaga ning suu asemele on arvukate sarvjate hammastega suulehter. Nad toituvad elusatest loomadest ja laipadest. Eestis elab jõesilm. Kõhrkalad on võrreldes luukaladega algelisema ehitusega. Nende toes moodustub kõhrest. Luukude kehas puudub ning nende hulka kuuluvad haid ja raid. Kalad on kohastunud eluks kas ainult magevees või merede soolases vees. 47. KAHEPAIKSETE ÜLDISELOOMUSTUS Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Kõik tuntumad kahepaiksed on konnad
annaabi.ee 
