suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Uris asus ka kuulus tsikuraat. 3) Uruk ringmüür ümbritseb tervet linna. Linnas oli kaks esinduslikku tsikuraati ning hulgaliselt templeid; elurajoonide tänavad aga olid kõverad ja kitsad ning arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale. 1) Assur Jõesaarele rajatud ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne-lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud "uus" linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri
ASSÜÜRIA JA UUS- BABÜLOONIA KUNST 2010 ASSÜÜRIA Assüürlased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr. Elasid Tigrise keskjooksu alal Assüüria muutus suurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin(Horsabad) ja Ninive(Kujundzik) ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine Õitseaeg oli 8.-7. sajand e.Kr. Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest Assüüria valitseja Assüüria kunsti tõus algas 9. sajandil e.Kr. Oluliseks osaks oli lossiehitus. Tuntumad lossid on Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives
ASSÜÜRIA JA UUS-BABÜLOONIA KUNST 2013 Kärdla Gümnaasium Kerly Klee ASSÜÜRIA Asüürialased lõid oma riigi II aastatuhande I poolel e.Kr Elasid Tigrise keskjooksu alal Asüüria muutusnsuurriigiks I aastatuhande alguses Riigi pealinnad olid Dur Sarrukin ja Ninive ASSÜÜRIA KUNST Kujutava kunsti peateemaks oli oma kuninganna ülistamine Õitseaeg oli 8-7. sajandil e.Kr Säilinud on palju reljeefe, mis kujutavad valitsejaid troonil Reljeefid jutustavad kindluste piiramisest, lahingutest ja vangide võtmisest ASSÜÜRIA VALITSEJA Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Sumerite, akadite ja Babüloonia linnakohtadest on leitud ka arvukalt keraamikat. Vanematel nõudel on keerukas geomeetriline ornament, hilisem keraamika on tihti jutustava sisuga. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Assürlased lõid oma riigi 2. aastatuhande 1. poolel e.Kr. 8. saj. e.Kr. Alistasid nad Babüloni. Assüüria pealinnadeks olid Sarrukin (prg. Horsabad) ja Nininve (prg. Kujundsik) Assüüria valitsejatel olid suurimad lossid, näiteks Sargon II lossis Horsabadis oli 210 erineva suurusega ruumi ja 30 siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga
millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike
Alistas ka enam-vähem kõik tähtsamad linnriigid, sai ka Kisi tiitlid. Esimene teadaolev valitseja, kes rajas midagi, mida võiks nimetada ühtseks Sumeri riigiks. Lugalzagesi valitsemise ajal tõusis esile semiidi valitseja Sargon I, kes rajas Akkadi impeeriumi ja kukutas Lugalzagesi. AKKADI RIIK 2340-2159 1 2340 eKr tuli Sargon võimule. Ise nimetas end Sarrukin (akkadi keeles tõeline kuningas). Väga võimas valitseja, temast sai hilisemate Mesopotaamia valitsejate musternäidis, kangelaslugude peategelane. Sai kõigi Sumeri linnade ülemvalitsejaks. Ei piirdunud oma sõjaretkedel mitte ainult Sumeri aladega, vaid sai enda võimu alla ka Eelami ja alistas kogu Mesopotaamia kuni Vahemere idarannikuni. Tema valdused ulatusid Pärsia lahest Vahemereni. Oma riigi pealinnale pani nimeks Akkad (Agade). Selle asukohta pole suudetud tuvastada.
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias.
millest skulptuur välja raiuti. Tähelepanu oli silmadel. Mütoloogilised tegelased olid segu inimestest ja loomadest. Proportsioonid on veidrad, asend ebaloomulik. Kasutati ka egiptuse poosi. Kuningavõimu tugevnes suurenes ülistamine: nt Naram-Sini võidusteel, Gudea figuur. Palju on leitud ka keraamikat, kasutatud on maagilisi ornamente. 3. ajastu Assüüria muutus suurriigiks alistades Babüloni, omaks võeti sumeri traditsioonid. Pealinnad olid Dur-Sarrukin ja Ninive. Sargon II loss Horsabadis 210 ruumi, 30 siseõue. Väravates seisid tiivulised viiejalgsed inimpeaga lõvid ja härjad Kujutava kunsti eesmärk kuninga ülistamine, sellest säilinud palju reljeefe. Figuurid olid üldistatud, väheste detailidega. Paljudel kujutatakse kuningat lõviga võitlemas rituaalne kohustus. 4. ajastu Uus-Babüloonia ajal ümbritseti pealinn Babülon müüridega. Peavärav oli pühendatud Istarile, sellest lähtus peatänav, kus peeti rongkäike
võitu Umma üle). 24. saj esimesel poolel teostas Lagasi valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagasi ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla. Akkadi riik 2340 2159 Sargon (Sarrukin tõeline kuningas) 2340 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kisi kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis
kaitses ka lihtrahvast võimustruktuuride omavoli vastu. Sumeri linnriigid olid lakkamatus vaenus (st tõenäoliselt kindlustatud). Tüliküsimusteks olid põlluharimismaa ja Kisi kuninga tiitel (oli formaalselt sumerite ülemvalitsejate tiitel). 24. sajandi keskpaiku suutis Umma valitseja Lugalzargesi allutada linnriigid ,,kuni alumise mereni" (st Pärsia laheni), mis oli esimene kord, kui nii suur maa-ala ühendati. Tema võim jäi aga lühikeseks, sest Sargon (Sarrukin Tõeline Kuningas, enesele võetud nimi) võitis Lugalzargesit ja ühendas piirkonna oma võimu alla. Tema vallutusega seoses on esimest korda palgasõdureid mainitud. Ta jõudis oma valdustega Pärsia lahest Vahemereni ("Ta pesi oma relvad alumises meres ja siis pesi oma relvad ülemises meres"). Tema riik jäi ilmselt linnriikide konglomeraadiks, kus Akkadi linnriik oli juhtiv. Sargon oli semiit. Semiidid elasid Mesopotaamia põhjaosas (Eufrati kesk- ja ülemjooksul). Sargoni
Mesopotaamia muutus taas mitmelt poolt sisse tunginud rahvaste tallermaaks. Alles 9. saj. eKr. kujunes neil aladel taas võimas riik - Assüüria, mille eksisteerimise jooksul rikastus ka arhitektuur uute saavutustega. Sõjalis - aristokraatliku korraga Assüüria õiteng oli 9. - 7. saj. eKr., sel ajal ulatus riigi territoorium idas peaaegu Iraanini, läänes Vahemereni, põhjas Taga - Kaukaasiani, lõunas Etioopiani. Rajati uusi linnu, tuntumateks olid Assur, Kalhu, Ninive, Dur - Sarrukin; võrreldes varasemate Mesopotaamia linnade asupaigaga hargnes asustus rohkem põhja poole. Üks tuntumaid linnu oli Sargon II poolt rajatud Dur - Sarrukin ( praegune Chersabad), mis kuulus Mesopotaamia alade suurimate linnade hulka. Pindala oli 300 ha, linnamüüride pikkus ca 7 km. Suurejooneline oli Sargon II palee, mis paiknes linna keskuses ja oli ümbritsetud hammastatud umbmüüriga. Juba varasematel aegadel väljakujunenud skeemi
annaabi.ee 
