Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kui...
Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti tuntud nägu kuid nüüd oma uue filmiga
EESTI VARAJANE BALLETT JA OOPER Diana Maasen, Laada Terestsenkova ja Enrico Sarnet 11B OOPERI LOOMIG · Ooperilooming on üks nooremaid zanreid eesti muusikas · Esimene lavastatud eesti ooper oli loodud Evald Aava poolt nim. "Vikerlased" (1928) · Miina Härma ja "Murueide Tütar" (1902) · 1905. Aastal saab valmis Artur Lemba "Lembitu tütre" algvariant "Sabina" · K A. Hermann ja tema "lauleldused" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907) · Estonia avas 1929
Mida vastsündinud oskavad Enrico Sarnet, Indrek-Kristjan Paut, Kert Karbe, Rasmus Üksvärav Kuulmine Vastsündinud suudavad keeratad pead inimhääle suunas, nad tunnevad ära ema hääle ning eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Uuringute järgi tunnevad beebid oma ema hääle ära umbes kahepäevaselt ka siis, kui neile ette mängida vaid üks silp ema öeldud lausest. Beebidel on juba sündides väga hästi arenenud kuulmine. Juba 10 minutit pärast sündimist suudab beebi kindlaks teha, kust suunast tuleb heli. Vastsündinu eelistab inimhäält ükskõik missugusele teisele helile. See valmistab teda ette kõne mõistmiseks. Vastsündinu jälgib hoolega, milline on sinu hääletoon ja ta reageerib selle muutustele. Ta satub segadusse, kui räägid temaga küll lahke näoga, kuid ärritunud häälega, sest sellisel juhul on sinu signaalid tema...
Saaremaa Ühisgümnaasium Karmel Pea VIIIb klass KUHU PÕGENEVAD HINGED? Referaat Kuressaare 2009 Käesolev referaat on kirjutatud filmi "Kuhu põgenevad hinged?" alusel, mis on valminud Exitfilmis 2007. aastal. Filmi rezissöör on Rainer Sarnet ja peategelased Ragne Veensalu Anni rollis, Lenna Kuurmaa, kes kehastab Mayat ja Andres Lõo, kes mängib Sethi. Film räägib kurval toonil kahe tüdruku iseseisvumisest ja armastuse avastamisest keskendudes eelkõige tegelaste salahirmudele ja lähedaste eest varjatuks jäävatele tunnetele. Inimestevahelistes suhetes halvaks peetavaid tundeid ei saa ületada enne, kui ei tunnista, et armukadedus, üksindustunne ja tähelepanuvajadus on lahutamatu osa inimloomusest.
tolleaegne külakogukond koos värvikate karakteritega on kaunilt elluäratatud!“ Arvan samuti, et filmi tegelaste valik on olnud hea. Osad karakterid olid hästi väljamängitud, arvestades sellega, et enamus osatäitjad polnud professionaalsed näitlejad. Ringo Ringvee arvas filmist järgmiselt: „Rainer Sarneti uus kauamängiv film «November» on väga ilus film. Öeldakse aga, et ilu ei sünni patta panna, ning ega ilusatest kaadritest eesti filmis puudust ei ole. Sarnet kannab seda ilu mitte ainult mõne kaadri võrra, vaid enam-vähem läbi kogu veidi vähem kui kaks tundi kestva filmi. Ning kui ilu patta panna ei sünni, siis vaatamisega on hoopis teine lugu. Selles filmis on õhustik, milles on hea olla. Igav ei hakka ja ilus on: mida sa hing veel igatsed!“ Tahaksin vastu vaielda väitele: „Selles filmis on õhustik, milles on hea olla,“ minu arust oli filmi õhustik kõike muud kui meeldiv ja hea. Minus tekitas see üleüldine õhkkond tunde, et
ma väga kahtlen kas tol ajal mil filmi tegevus toimus, olid sellised väljendid kaustusel. Lauri Jürisoo sõnul on romaanis tegutsev maarahvas häbenematult ja varjamatult rumal, ahne, enesekeskne ja ropp, mis pakub rikkalikult ainest vaimukateks lookeste esitamiseks. Kriitikaks sõnas Jürisoo: „Raamatul puudub tugev keskne lugu, mis pakuks motivatsiooni neid vaimukusi aina edasi lugeda, kuni lõpuni välja. "Novembri" stsenarist - režissöör Rainer Sarnet on valinud sama lähenemise või ülesehituse ja ma väidan, et see töötab tulemuse kahjuks. Raamatu puhul on selline killustatus või laialivalguvus üsna okei, sest see on suhteliselt lühike ja on tavaline, et raamatuid tingimata ühe hooga ei läbita. Ligi kahetunnises filmis mõjub see aga teatud mõttes halvavalt.“ Kahjuks pean nõustuma Jürisoo sõnadega, et film nii-öelda lagunes laiali ning oli liiga pikk.
Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahingu ,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet, stsenaristid Ilmar Raag, Margus Kasterpalu, Rainer Sarnet) on eesti teatriloo ja -maagia kvintessents filmi kujul. Just selles on võimalik otseteed jälgida ajaloo suhtelisust ning teatrimüsteeriumi domineerimist teatri argipäeva üle. 1911. aasta teatrisündmuste kujutamine tummfilmi vahenditega oli esteetiliselt briljantne (just võtmehetkedel, näiteks kuulsa näitleja Alterbaumi surmastseenis). Kindlasti oli filmi
Filmi ,,Idioot" retsensioon Romaani autor on Fjodor Dostojevski. Filmi lavastaja on Rainer Sarnet, produtsent Katrin Kissa, filmis mängivad Risto Kübar (vürst Mõskin), Katariina Unt (Nastasja Flippovna), Tamber Tuisk (Rogozin), Ain Lutsepp (kindral Japantsin), Tiina Tauraite, Ülle Kaljuste, Juhan Ulfsak jt. Film esilinastus 12.oktoobril 2011 Coca-Cola Plazas. Film räägib naiivsest vürst Mõskinist, kes asub päästma hukatusse minna otsustanud Nastasja hinge. Filmi võib käsitleda kui kirglikku ja põletavat armastuslugu või
üksindus, muutustega toimetulek jne. Niisiis, tulles tagasi alguse juurde minu loo pealkiri oleks ikka pigem ,,Loe ära, loe!" kui liisulugemine ,,Loe ära loe"." (Palm, J. 2008) 9 Intervjuu Aidi Vallikuga See on üks teine Ann! Kas üks Eesti teismeliste viimase kümnendi armastatumaid raamatutegelasi mitte ei sure koos selle filmiga? küsib kirjanik Aidi Vallik, kelle originaalstsenaariumi Peeter Sauter ja Rainer Sarnet parema tulemuse huvides ümber kirjutasid. Aidi Vallik, kas olete Anni-filmiga rahul? Selles filmis on palju ilusat ja head, Rainer Sarnet on minu meelest äärmiselt huvitava mõttemaailma ja kauni käekirjaga kunstnikunatuur. Nii on see film minu jaoks visuaalselt vägagi nauditav. Ka töö näitlejatega on olnud suurepärane. Noorukesed Ragne Veensalu ja Lenna Kuurmaa on oma rollides imetlusväärsed, eriti Ragne demonstreerib väga ilusat, tundlikku mängu
Polulistlikud poliitilised jõud. Eestis tulid populistid 2003 Res Publica, endine rahandusminister Veskimägi, Tõnis Konts. Täielik ausus, korrektsus. JUHAN PARTS BALTI RIIKIDE AJALUGU 27.oktoober.2011 Teema Eesti Läti Leedu KOHALIK 1990 haldusreformi OMAVALITSUS otsus ERASTAMISAGENT 1993-2001 V. Sarnet, UURID peale teda tuli Liivin, oli ametis 6 kuud ja pandi kinni. DIREKTORID/ETTE Kuni aastani 1994, Segadused 1990 Leedu töösturite VÕTTE JUHID kuna siin olid NSVL Oligarhid, suuremad konföderatsioon. CEO väed siis, suurt rolli ettevõtted (sadamaid Selle liider oli B. mängisid need väed, palju, energeetika, Lubys, kes siis esitati
annaabi.ee 
