elutegevuse tulemusena Müosiini sisaldavad müofilamendid on jämedad Kolju luud: os temporale, os occipitalis, os parietale Müosiini peal on ATPaasne aktiivsus Vereloomega seotud terminid: punane luuüdi, hematopoees, käsnollus Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon,
Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest. F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest. Aktiini filamendid on "dekodeeritud" tropomüosiini heterodimeeridega ja troponiini kompleksidega
ADP vabanemine, esialgse konformatsiooni e kangestusseisundi taastamine 133. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Vöötlihased: koosnevad lihasrakkude kimpudest, lihasrakk koosneb müofibrillidest e. aktiinikimpudest, ja jaotuvad tumedateks ja heledateks ribadeks piki lihasrakku. filamentide + otsad kinnituvad valgulistele Z ketastele. silindrilist osa kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks => müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest. Paksud filamendid koosnevad ainult müosiinist ja peened filamendid aktiinist. Sarkomeeride tumeda osa moodutavad paksud müosiinimolekulid ja aktiin ja heleda osa ainult aktiin. Aktiini filamentide + ots on seotud valkudega CapZ ja a-aktiniin, - ots tropomoduliiniga, et takistada filamentide lagunemist. Silelihased: Koosnevad värtnakujulistest rakkudest, mis sisaladavad ühte tuuma. Peened ja paksud filamendid
Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas (tuuma poole). Kinesiinid liigutavad miinus-pluss suunas (tuumast eemale). 3. Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: 100µm diameetriga lihaskiududest, mida katab sarkolemm (plasmamembraan); iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille. Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeeri otstes on ristiasetsev tuubul (t-tuubul), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Paksud filamendid koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest 9 Lehekülg
Kordamispunktid füsioloogias Lihasfüsioloogia Lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin. Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid. Sarkomeer- Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis.
4. ADP vabanemine – ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest : - Paksud filamendid – müosiin II - Peened filamendid – aktiin Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks.
Kasvuplaadi tüvirakud jagunevad, tekkinud kõhrerakud liiguvad edasi, kasvavad suuremaks ja asenduvad osteotsüütidega; puberteedi lõpul kasvuplaat luustub.Toruluure kasv kontrollivad paljud hormoonid (kasvuhormoon, kilpnäärme türosiinm kortikoidid). Selgroolülid kasvavad ka endokondriaalse luustumise teel. Luude ja lihaste kasv on mehaaniliselt koordineeritud: Luude kasv avaldab neile kinnitunud lihastele pinget (tension).See kasvatab lihaskiudude pikkust, lisab müofibrillide ja sarkomeeride arvu lihaskiududes. Lihaskiudude kasv toimub sateliittrakkude (tüvurakud)liitumise teel (lihaste regeneratsioon). Kolm peamist kudede/organite kasvu reguleerivat rakusisest signaliseerimissüsteemi. 1. Kasvuhormoon aktiveerim süsteemselt IGF-1- masterkinaas TOR- ribosomaalne S6 kinaas, elF4E - transkriptsiooni ja translatsiooni stimuleerimine; 2. Hippo rada(kasvu pidurdav); 3. Mitogeenid: MAPK kaskaad - aktiveeruvad proliferatiivsed
4. ADP vabanemine ja esialgse konformatsiooni nn kangestusseisnud taastumine. Lihasrakkude ehitus ja kontraktiilsuse printsiip Lihasrakk koosneb müofibrillidest, mis kujutavad endast aktiini filamentide kimpe ja jaotuvad heledateks ja tumebdateks ribadeks piki lihasrakku. Filamentide + otsad kinnituvad valgulisele kettale, mida tähistatakse kui Z ketast. Silindrilist osa müofibrillis kahe Z joone vahel nimetatakse sarkomeeriks. Seega müofibrill koosneb sarkomeeride ahelast. Sarkomeerid on skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest : - Paksud filamendid müosiin II - Peened filamendid aktiin Lihaste kokkutümbel müosiini pead astuvad aktiini fibrillide + otsa poole (Z ketta poole), samal ajal müosiini ega aktiini ahelate pikkus ei muutu. Millistes protsessides lisaks lihasrakkude kontraktsioonile veel osaleb aktiin/müosiin kompleks.
Mikrotuubulid on põhikomponendiks tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Düneiin-valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuubuleid, põhjustades mikrotuubulite paindumise üksteise suhtes. Düneiini liikumine on ATP-käivitatud. Skeletilihase ehitus Koosneb lihaskiududest, mida katab sarkolemm. Iga kiud sisaldab sadu müofribille. Iga müofribill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga, mis on sarkolemmi pikendust. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Tuubulid on vajalikud närviimpulsside levimiseks, SR on Ca-ioonide depooks. Sarkomeeri ehitus ja töö Sarkomeer koosneb paksudest filamentidest (müosiin) ja peenikestest filamentidest (aktiini polümeerid). Kui Ca-ioonid vabanevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, siis võimaldavad need aktiini polümeerivad haakuvad müosiiniga ning hakkavad mööda müosiini liikuma. Selle tulemusena peened filamendid tungivad paksude filamentide vahele
Düneiinid ja kinesiinid on MT-tega koos töötavad mootorvalgud, mis "sammuvad" või libisevad piki MT. Lihas koosneb: 100 m diameetriga lihaskiududest e lihasrakkudest, mida katab sarkolemm (= plasmamembraan) Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (diam 1-2 m) Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarko-meeridest Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi pikendus. Sarkomeeride pinda katab sarkoplasmaatiline retiikulum Monosahhariidide klassifikatsioon C-aatomite arvu järgi trioosid (C3), tetroosid (C4),pentoosid (C5), heksoosid (C6) jne NB! Heksoosid looduses kõige levinumad! Funktsionaalse rühma järgi aldoosid sisaldavad aldehüüdrühma ketoosid sisaldavad ketorühma Tsükli ehituse järgi (tsüklilise vormi puhul) püranoosid (formaalne sarnasus püraani tsükliga)
treenitusseisundist. Seega lihasraku oksüdatiivne potentsiaal võib muutuda ilma lihasrakus toimuvate struktuursete muutusteta. Ehk lihasraku tüüp ei pruugi muutuda, küll aga tema metaboolne võimekus. 4. ja 5.Treeningu tulemusena tekkivad morfoloogilised muutused sportlase organismis- Treening toob kaasa morfoloogilisi muutusi lihasraku struktuuris Z- liinide häirumine; müofibrillide peenenemine; sarkomeeride struktuuri häirumine. Koormusepuhused lihasrakus toimuvad vahetud protsessid Lihasraku lokaalsed vigastused (membraani kahjustus) lihasraku vigastuse tunnuseks on lihasele iseloomulike komponentide ilmumine vereringesse: kretiinkinaas, müoglobiin, laktaat dehüdrogenaas, lihase struktuursete valkude komponendid. Lihasesisesed indikaatorid veres sõltuvad soorituse koormuse iseloomust ühekordne - krooniline, ekstsenrtiline - kontsentriline, dünaamiline-staatiline
filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Skeletilihase morfoloogia (=ehitus). Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: · 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga Skeletilihase raku struktuur Pikk mitmetuumaline kiud (fiiber)
Libisevate filamentide teooria (H.E.Huxley ja J.Hanson) – lihase lühenemisel nihkuvad aktiinifilamendid müosiinifilamentide vahele. Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristisildade kohal, need kannavad ka ensüüm adenosiintrifosfataasi, mis kutsub esile ATP → ADP ja müofilamentide teineteise suhtes nihkumiseks vajaliku energia vabanemise. Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri. Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest. Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb. Lihase lühenemine on sarkomeeride lühenemise resultaat. Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse ehk närv-lihas sünapsini. Motoorse lõpp-plaadi vesiikulitest vabanev atsetüülkoliin seondub postsünampsi membraani N-kolinergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid.
– 1/600. Lihaskontraktsioon. Libisevate filamentide teooria – Lihase lühenemine toimub seoses aktiini filamendi nihkumisega (libisemisega) müosiini filamendi suhtes – Rist-sillakeste moodustumine aktiini ja müosiini filamentide vahel – Z-ketaste vahelise vahemaa vähenemine sarkomeeris Libisevate filamentide teooria I: • Aktiini müofilamentide libisemine müosiini suhtes lühendab sarkomeeri – Aktiin ja müosiin ei muutu pikkuses – Sarkomeeride lühenemine on vastutav lihaskontraktsiooni eest • Lõõgastumise ajal sarkomeer pikeneb Lihaskontraktsiooni mõjutavad : 14 Stimuleeritud lihaskiudude arv – mida enam motoorseid ühikuid värvatakse, seda tugevam on kontraktsioon Lihaskiudude suhteline suurus – mida suuremad on lihased (suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti
aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad ja pole nii krgelt organiseeritud, kuid nende phimtteline funktsioneerimine (aktiini- müosiini interaktsioon) toimub samamoodi. (+ konspekt!) 9.)Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa.: /Lihasrakkude kokkutõmbel Ca vabaneb ER-st (sarkoplasmaatiline retiikulum). Ca seostumine troponiiniga muudab tropomüosiini struktuuri ja vabanevad piirkonnad kuhu müosiin saab seostuda./ Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi
annaabi.ee 
