TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM PÄHKLID Referaat Juhendaja: Milvi. Kasemäe Tallinn 2010 SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht- ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel.Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast.Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas
Tähistaevas võis tähendada veel head viljasaaki või heina-aega, rikkalikku pähkli- või kalasaaki. Halb märk on see, kui mets on lumeta (oodata on ikaldust ja nälga). Kui mets on lausa lumevangis, puud lumest lookas või koguni murduvad, arvatakse, et tuleb sõda ja hävingut. Rannarahvas jälgis, kus on mere kohal eriline heledus kalakoit; nendes vetes teati tulevat soodsaid püügivõimalusi. Peamiselt Saaremaal on olnud kombeks vana-aasta ööl õunapuid, kreegi- ja sarapuid raputada, et need saaki kannaksid. Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See uskumus on levinud rannapiirkondades. 1 Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid.
Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3
Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
Samuti pressitakse neist pistaatsiaõli, mis leiab kasutust farmaatsia ja parfümeeriatööstustes. Pistaatsiapähkel sisaldab rohkelt valku ja kroomi, samuti eeterlikke õlisid. Kõik seemned ja pähklid on energia saamiseks fantastilised, kuna nad sisaldavad rasvu ja valke. Ent pistaatsiapähklid annavad energiat tavatul moel seda tänu glutamiinhappele. Glutamiinhape soodustab vaimse energia teket rohkem kui miski muu. SARAPUUPÄHKEL Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, IdaAasias ja Põhja Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik harilik sarapuu. Teda leidub leht ja segametsade põõsarindes, puisniitudel ja loodudel. Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel. Sarapuupähkel on valgu ja kiudainerikas. Tänu sellele annavad pähklid palju energiat. Samuti sisaldab Brühma vitamiine ja Evitamiini. B rühma vitamiinidest sisaldavad sarapuupähklid tiamiini (B1).
rukis. Jahedamates ainult mõned neist. Lähiaastatel on Kanada farmerid hakanud kasvatama ka riisi tulenevalt Aasia maade inimeste populatsiooni kasvamisest. Puu- ja köögivilju kasvatatakse põhiliselt Nova Scotias, edela Ontarios, edela British Columbias, New Brunswickis ja Quebecis. (Joonis 1). Põhilised produktid on: õunad, pirnid, ploomid, aprikoosid, visikud, kirsid, maasikad, vaarikad ja pamplid. Sarapuid ja viinamarjapuid kasvatatakse ida Kanadas ja British Columbias. Manitobas kasvatatakse tatart, mille jahu eksporditakse põhiliselt Jaapanisse. Veiseid ja lambaid kasvatatakse enamasti British Columbia orgudes ja tasandikel. Lääne Ontarios kasvatatakse peale veiste ka sigu. On olemas ka suuremaid piimatoodete piirkondi Nova Scotias, lõuna New Burnswickis, St. Lawrence’i orus ning kirde Ontarios. Kanada piimatoodete tööstus on põllumajandussektori kolmas kõige suurem tööstus.
Sarapuu paljuneb seemnetega. Liik on meil küll üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed ning isasõisikud. Kiiresti kõdunevate lehtede tõttu parandab ta mullaviljakust. Sarapuu armastab värskeid viljakaid sügavapõhjalisi parasniiskeid huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab ka kruusase aluspinnnasel, kuid soostuvatel ja liigniisketel kasvukohtadel sarapuud ei leia. Suhteliselt varjutaluv liik. Sarapuid leiab tihti nii tee- ja metsaservadel, metsahäiludes kui ka lagendikel-raiesmikel, kus ta kasvab jõudsalt ning viljub rikkalikult. Niisugustes kasvukohtades võib ta muutuda ka valitsevaks liigiks ja saada ebasobivaks konkurendiks metsa peapuuliikidele. Varjulistes kuuse- laialehiste puistute alusmetsas on sarapuu aga väikese viljakandvusega Sarapuud on tuultolmlejad taimed, kes õitsevad varakevadel, enne lehtimist. Isasõied asuvad ilma õiekatteta kattesoomuste hõlmas rippuvates urbades
.............................. 12 3 Sarapuupähkel Sarapuu (Corylus) on heitlehiste lehtpõõsaste ja -puude perekond sarapuuliste sugukonnast. Tema lehed on harilikult kahelisaagjad, isasõied asetsevad rippuvais urbades ning emasõied pungakujulistes õisikutes. Sarapuu vili on kõva kestaga rasvarohke pähkel, mida ümbritseb rohtjas üdi. Sarapuid kasvab 15 erinevat liiki Euroopas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis kasvab pärismaisena üks liik -- harilik sarapuu. Sarapuu vili on sarapuupähkel ehk metspähkel.Umbes 75% maailma metspähklite toodangust pärineb väikestest Türgi farmidest Musta mere lõunarannikul, ülejäänud toodang tuleb Itaaliast, Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast. Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine.
pargid) hooldatakse regulaarselt vastavalt hoolduslepingutele. Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Linnametsade all on 86,5 ha, mis paiknevad peamiselt Viljandi järve ümber. See on ka maastikukaitseala, kus kasvab peamiselt tüüpiline salumets. Kõrvuti kasvavad siin lepp, jalakas, künnapuu, pärn, vaher jt, leida võib saart ja saarvahtrat. Alusmetsas on kõige rohkem toomingaid ja sarapuid. Maapinda katavad naat, metspipar, kopsurohi jt rohttaimed. Haljastuse rajamisega alustati 1901. aastal kui rajati Trepimägi ja Lastepark (autor W. Engelhardt). Laidoneri plats rajati 1933. aastal endise Suurturu väljakule. Mõisapark on kõige liigirikkam park 2 (1998. aastal oli seal 31 eri liiki puid ja põõsaid), mis on rajatud eelmise sajandi viimasel veerandil. 1920-ndatel olid seal olemas tiik ja terrassid.
mille veetase kerkis sarnaselt Balti jääpaisjärvega üle maailmamere taseme. Väljavool Antsülusjärvest oli Taani väinade kohal. Taimkattes levisid metsatundrailmelised hõredad ja valgusküllased kaasikud ja männikud, mille põõsarindes leidus rohkesti vaevakaske ja puhmarohurindes kõrrelisi, lõikheinalisi ja sõnajalgu. Puittaimedest kasvas pajusid, kadakat, astelpaju, preboreaali lõpul ka üksikuid sarapuid, leppi ja jalakat. Atlantikum (80005000 BP) Kliimaoptimum, kliima muutub niiskemaks ja soojemaks. Laialehistes metsades leidus peale tamme, jalaka ja pärna vähemal määral vahtrat, raagremmelgat, valgepööki jt. Kagu-Eestist algab ligikaudu 8000 aastat tagasi kuuse sissetung. Suhteliselt rohkem männikuid säilis Lääne- ja Loode-Eesti transgressioonialadel. Laialehiste metsade rohurinne oli tänapäevasest liigirikkam. Sellel perioodil levisid luuderohi, mõõkrohi, samuti puuvõõrik
annaabi.ee 
