oluline võtta sealt, kust vähegi võtta annab ja sealt ka võimalikult. Võrdleksin neid kahte veidikene lihtsameelset vanakest, kes üritasid muu parema kraami puudumisel rehepapp Sanderi majaukse ja hunniku küttepuid minema viia, tänapäeva SMS-laenufirmadega, kes üritavad isegi praeguse majanduskriisi ajal võtta sealt, kust enam mitte midagi võtta ei ole. Kahjuks on palju kergeusklike inimesi. See teeb meele natuke kurvaks, et oleme jõudnud oma iseloomult ,,homo sapiensist" välja ,,homo stultuseni." Nüüdisaegsed inimesed on egoistlikud, kinnised ja veidike lihtsameelsed. Tihti unustame enne otsuste langetamist mõelda, mida me teeme. Sama probleem on aktuaalne nii 21. sajandil ja oli ka varem. Sageli otsivad rasketes olukordades vaevlejad ,,surnud ringist" väljapääsemiseks abi suitsiidist. Minu arvates tuleks enne-juba-surm-kui-selline-elu-hoiakust üritada loobuda, sest
Floresiensis 80000-20000 a tagasi. 1m pikk, aju maht 300 cm3 EVOLUTSIOON ei pea alati olema progressiivne!!!) NEANDERTAALLANE -avastati 1856, Neandertal (Neanderi org), Saksamaa -tõenäoliselt ei olnud ristumisbarjääri inimesega -lahknemine inimese eellasest ca 600 KAT -suutis tõenäoliselt rääkida (anatoomia nagu lubaks) -tööriistad olid inimesega samad kuni ca 40-50 KAT -tegi ka kaelakeesid jms asju, aga augustas merekarpe oma tehnikaga erinev H. Sapiensist -pea täielikult lihasööjad -kadus ca 28 KAT on inimese koopajoonis, kus sapiens kütib pikaninalisi inimesi (neandertaalid) -inimsöömine oli levinud on konte, millelt on liha noaga maha lõigatud INIMENE -käitumuslik moderniseerumine ca 300 KAT Aafrikas -üritatakse leida sümboolse mõtlemise (ja sellega ka kõne) algust otsitakse värvide kasutamise jälgi -matmiskommete teke -ehete leidmine ca 100 KAT
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL ESIMESTEST ASUSTATUD PUNKTIDEST ESIMESTE LINNADENI REFERAAT Õppeaines: Arhitektuuri ajalugu Ehitusteaduskond Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kuigi Aafrikast on leitud miljonite aastate vanuseid inimfossiile, ei ole Homo Sapiens ehk nüüdisinimene või tarkinimene sugugi nii varajane nähtus. Varaseimad jäänused Homo Sapiensist arvatakse olevat ligi 200000 aasta vanused ning esimesed inimesed rändasid üsna pea ka Aafrikast välja: kõigepealt koloniseerides Euraasia 125000-60000 aastat tagasi, Australia umbes 40000 aastat tagasi, Ameerika mandri 15000 aastat tagasi, ja kaugemad saared nagu Hawaii, Lihavõtte saared, Madagaskari ja Uus-Meremaa ajavahemikus 300-1280 eKr. [6] Miks jäid aga inimesed mõnesse kohta pikemaks ajaks peatuma hüljates oma nomaadliku eluviisi ja jäädes paikseks
Maailma mitmekultuurilisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. Samastumine ehk indentifitseerimine ehk identiteet võib toimida erinevatel alustel paikkond, rahvus, usutunnistus. Rassid Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Põhirassid europiidid, mongoliidid, negriidid. Kõik rassid on seni teadaolevalt kujunenud homo sapiensist. Rassism on isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära. Igasugune väide, et mingi inimgrupi välised tunnused (rahvuslikud, rassilised) võiksid määrata nende vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms. on klassifitseeritav rassismina.
Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. 1. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rahvus, rass ja religioon on tänapäeval jätkuvalt keskse tähtsusega identiteedi kujundamisel. 1. 1. Rassid - Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Põhirassid: europiidid, mongoliidid, negriidid. Kõik rassid on seni teadaolevalt kujunenud homo sapiensist. Rassism on isikute või inimrühmade majanduslik, poliitiline või sotsiaalne diskrimineerimine rassilisel või etnilisel alusel. Rassism lähtub küsimusest: kas bioloogiline rass iseenesest tingib vaimsete omaduste eripära. Igasugune väide, et mingi inimgrupi välised tunnused (rahvuslikud, rassilised) võiksid määrata nende vaimseid võimeid, käitumistüüpi vms. on klassifitseeritav rassismina. Grupilise käitumise ühisjooned on pigem kultuurilise kui bioloogilise taustaga.
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks. See õnnestus neil seetõttu, et nad võtsid tarvidusele tehnoloogia ja lõid kultuuri. Nad harisid põlde ja neil ilmnesid välja väga keerulised sotsiaalsed suhted
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks. See õnnestus neil seetõttu, et nad võtsid tarvidusele tehnoloogia ja lõid kultuuri. Nad harisid põlde ja neil ilmnesid välja väga keerulised sotsiaalsed suhted
endi näol. Homo sapiensidel suurenes ajumaht veelgi, käitumine muutus paindlikumaks, osati teha tuld ja valmistada tööriistu, söödi palju liha. Välja arenesid ka nende ühiskonna, kultuuri ja sotsiaalsed suhted. Kõik need asjaolud võimaldasid neil märksa paremini kohaneda planeet Maa tujuka kliima muutustega ja raskema elu standartidega. Levinud arvamuse järgi on tänapäeva inimene põlvnenud just Homo sapiensist, kes siis rändasid välja Aafrikast umbes 100 000 aastat tagasi. Homo sapiensil arenes välja keel ja kõne ning omas teistest inimeste eellastest suuremat teadvust. Intellektid, kes kasutavad sümboleid, võtavad maailmas üha enam võimust. Umbes 30 000 aastat tagasi jäi Homo sapiens Maal ainsaks inimolendiks. See õnnestus neil seetõttu, et nad võtsid tarvidusele tehnoloogia ja lõid kultuuri. Nad harisid põlde ja neil ilmnesid välja väga keerulised sotsiaalsed suhted
annaabi.ee 
