parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. Buddha ütleb, et kõike juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat.
· 8. Hoidu kaunistustest ja parfüümidest (näilisuse ja ilmalikkuse vastu) · 9. Hoidu pehmest, kõrgest asemest (mugavuse vastu) · 10. Hoidu vastu võtmast kulda ja hõbedat · Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. · Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi). Kirjandus · Budistlikud teosed kirjutati paali keeles või ka sanskritis · Vinjapitaka" räägib munkade elust; · "Sukapitaka" suutrad ehk õpetuslaused; · "Abhidhammapitaka" ehk "ülima seadmuse (õpetuse) kord" mõtisklused. Munklus · Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem. · Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. · Hinajaanas kannavad mungad kollast rüüd, mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud,
saatusele või õnnele. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe, mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused
Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad. Brahmanistlik periood Hinduismis on vaid üks jumala absoluut (brahman). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus
· hoidu selle võtmisest, mida pole antud · hoidu väärast sugudevahelisest käitumisest · hoidu valelikust kõnest · hoidu teadvust ähmastavatest ainetest · hoidu valest söögist · hoidu tantsust, laulust, muusika- ja teatrietendustest · hoidu lillevainikutest, lõhnaõlidest, iluvahendeist, ehetest · hoidu kõrgest ja uhkest voodist · hoidu kulla ja hõbeda vastuvõtust Koolkonnad (põhilised): · Mahajaana (sanskritis mahyna 'suur vanker') on budismi põhjapoolne suund. · Theravaada (paali theravda, sanskriti sthaviravda; "esivanemate viis") on vanim budistlik koolkond, domineeriv usund Sri Lankal ja enamikus Kagu- Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb
Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised, elevandid. Umbes 1700 eKr algas tsiv allakäik. Hüpoteesideks võivad olla klimaatilised muutused või vaenlaste sissetung. 9.1. Veedade periood 1500 eKr tungisid Indiasse Indo-Euroopa hõimud, aarjalased. Toimuvad suured muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki
loogikasse/matemaatikasse Strukturalism Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased. Franz Bopp "Tõde ei ole ilus" mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud Säilinud, eesti keeles tõlgitud "Rigveda" (Rgveda) 18. saj uuriti etnoloogiliselt keelt- mida erinevates keeltes sõna tähendab, vastandati ning otsiti sarnasusi võisid olla juhuslikud, kuna inimhäälikute arv on fikseeritud ning nende kombinatsioonid võivad olla sarnased, ilma et neil oleks mingi ühine päritolu või tähendus nt Indoneesia saar Sulawesi ei pruugi tähendada eesti k sulavett sireenide kooskõla Jakob Ludwig Cal Grimm
Vata on puhuva tuule jumal, Vayo on müstilisem, elu hing ise Tihti jumalad eksisteerisidki nii, et 1 on lähedasem inimestele ja teine tema vaste oli müstilisem, kõrgem, meile lähedasema jumala raevukam aspekt Indoiraanlased uskusid, et maailm jaotatud 7 regiooniks Keskel see, kus elutseb inimene, selle ümber ringides on kõik teised (3 ringi) Keskel ka mägi, mille ümber tiirleb päike, pool mäest alati pime Taoline loomulik kord, mis lubas sellel eksisteerida Asha (sanskritis, India usundis Rta? Ita?) Ohverdamine ja teenistused olidki osa loomulikust korrast, pidid Ashat üleval hoidma Eetiliselt pidi Asha juhtima inimeste käitumist voorus, käitumisnormid. Pahed ning seaduste rikkumine oli loodusseaduste rikkimine Vale printsiip Drug (sanskriti vastand Druh) Asha ja Drug on omavahel vastandid Kui olemas 1, siis automaatselt tekib vastand Asha puhul sõnapidamisel oluline koht 2 sorti vanded (Varuna, Mithra). Varuna on
uskumused. Olulisemad mõisted on dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); sansaara (ümbersündimine); karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmeid. Brahman Hinduismi mono- ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman (sanskritis: ). Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani
annaabi.ee 
