Pressimine Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele. Kivide eraldamine Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud marjade eraldamisest kividest ja kobaratest, mis aitab vältida kirbe maitse teket ja piirituse kadu. Töötlemine väävliga Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist. Mahla valamine Selitamine See on marjaosade valikuline eraldamine, mida kasutatakse veinile aroomi ja maitse andmiseks. (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda veinile ravimile sarnaneva kibeda maitse). Selitada tuleb ettevaatlikult, et mitte esile kutsuda nende komponentide lagundamist. Selitamine annab veinile neli talle iseloomulikku omadust: värvi, aroomi, viskoossuse, parkainete sisalduse
Inge Org H. Gustavsoni raamatust ,,Meditsiinist vanas Tallinnas" (Tallinn, 1969, kirjastus ,,Valgus") See pealkiri jäi kirjanduse nimestikuga tutvudes kohe silma. Keskaja eluolustik, mis kahtlemata on seoses inimeste tervisega, on huvipakkuv. Suurt osa selle teema valimisel mängis ka ilmselt minu isiklik huvi kõige tervishoiuga seonduva vastu. Teoses annab autor kõigepealt ülevaate vana Tallinna üldisest sanitaarsest olukorrast. Ajapiirid jäävad 14.sajandi ja aasta 1816 vahele. Kasutatud on paljusid allikaid, toodud väga täpselt välja tuntumad tohterdajad alates linnaarstidest kuni nendeni välja, kes ka pidasid end antud küsimuses kompetentseteks. Teosel on tihe seos demograafiaga. Saame teada sissesõitnud ravijatest(nimetan üldnimetusega kõiki), samuti ka ümberasumisest mujale. Õppima asumine võis päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud mitu näidet
ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid
Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mikroobide tegevust aktiviseerivad kündmine jne, ka temp 10-20c aktiivsed alla 10c elutegevus pidurdub. Õhku satuvad mikroobid mullast, taimedelt, loomadelt. Õhus vüivad säilida teat aja eluvõimelistena. Mingil ajal hukuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. 28
Küpsuseikka peavad jõudma paremate tüveomadustega puud Harvendusraide käigus saadakse puistust kätte see materjal, mis niikuinii looduslikus protsessis välja langeks Saadakse likviidset puitu ehk kasutuskõlblikku puitu Harvendusraiel lähtutakse: o Iga puu individuaalsed omadused o Asukohast puistus o Raievanuste erinevusest o Puuliikide bioloogilisest sobivusest o Puu sanitaarsest seisundist Kasvama jäetakse peapuuliigi eksemplarid Puistu täius peab raie järgselt jääma 0,6-ni Sanitaarraie Tehakse surnud ja surevate, samuti tormimurru ja tuuleheite puude koristamiseks Peamiselt valmivates puistutes Kõrvaldatakse haiged ja kahjustunud puud Juhul kui sanitaarraidega ei ole võimalik olukorda parandada – sanitaar- lageraie
taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora on väga kõikuv nii arvuliselt kui liigiliselt. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi
taimedele vastuvõetamatudes vormides, muudetakse vastuvõetavateks. Õhu mikrobioloogia Mikroobid satuvad õhku peamiselt mullast, aga ka taimedelt, loomadelt. Õhk on mikroobidele paljunemise ja arenemise keskkonnaks. Satudes õhku, võivad seal säilida eluvõimelistena. Teatud ajal, varem või hiljem, nad hukkuvad päikesekiirguse tõttu. Õhu mikrofloora on väga kõikuv nii arvuliselt kui liigiliselt. Õhu mikrofloora sõltub aastaajast, keha sanitaarsest seisundist. Õhk sisaldab merede, mägede ja jääväljade kohal vähe mikroobe. Asustatud punktide ja tööstuspiirkondade õhus on neid 100000-id korda rohkem. Õhumikroobide hulga suurusel on tähtsus paljastusel. Puud ja põõsad vähendavad oluliselt tolmu ja eritavad mikroobe hävitavaid fütotsiide. Õhumikrofloora on liikide rohke, sealt võib leida mikrorakke, hallitusseente spoore, sporogeenseid ja asporogeenseid baktereid, viiruseid. Välistatud pole ka haigustekitajaid. Põletusi
loomad on harjunud farmides, siis tuleb väikese transpordikauguse korral (nagu see on meie vabariigis) lühendada eelbaasis viibimise aega miinimumini. Suurte kauguste või pikaajalise veo korral, kui loomad on tapamajja saabudes liiga väsinud, tuleb neile eelbaasis võimaldada puhkus, mille ajal neid söödetakse ning tagatakse joogi olemasolu. Tapaeelse pidamise perioodil kindlustatakse loomade vaba juurdepääs veele, nii soodustatakse seedekulgla vabanemist sisaldisest. See on tähtis nii sanitaarsest kui ka tehnoloogilisest aspektist lähtudes. Liiga täis seedekulglaga loomade nülgimine on raskendatud, suureneb sisselõigete tõenäosus kõhuõõne elunditesse ja on oht lihakeha ning elundite saastamiseks. Joomisreziimi järgimisel on suur tähtsus ka nülgimise kvaliteedi seisukohalt. Kui loomad ei saa piisavalt juua, siis on nülgimine raskendatud, suureneb lihas- ja rasvkoerebendite tõenäosus;
moodustamise. Katsemetskonnad töötasid alates 1930. aastatest, sõltuvalt rahastamisvõimalustest vahelduva eduga kuni 1993. aastani. Metsanduslik teadustöö toimus esialgu üksnes Tartu Ülikooli metsaosakonnas, hiljem ka 1936. a Tartu Ülikooli juures moodustatud metsanduslikus uurimisinstituudis. Viimase koosseisus oli rahalistest võimalustest tulenevalt küll ainult kaks kuni viis inimest, kes pidid tegelema väga erinevate teemadega. Metsade toonasest sanitaarsest seisukorrast tulenevalt kujunes instituudi töötajate peamiseks ülesandeks metsakaitsealane uurimistöö ja metsakaitsetööde suunamine. Pärast II maailmasõda koondus metsandusalane uurimistöö lisaks Tartu Riiklikus Ülikoolis tehtavale 1947. a moodustatud Teaduste Akadeemia Bioloogia (alates 1952 Zooloogia ja Botaanika) Instituuti. Instituudi metsasektori baasil moodustati 1963. aastal metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse alluvuses
annaabi.ee 
