aluseks. Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel me teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Äkki lihtsalt tuleb mingi tuju ja me tegutseme täiesti mõtlematult. Keegi ei tea, mis meie sees neid mõtteid juhib. Mina ise olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilisemad. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast
Inimese individuaalsed omadused Igale inimesele on midagi, mis teeb ta ainulaadseks. On see iseloomuomadused, tema võimed, huvid... Inimestel võivad olla erinevad iseloomuomadused, vahest isegi samad kuid nad pole siiski mitte kunagi täielikult sarnased ja midagi eristab neid alati. Siit ehk ka väljend, et ,,Sind ei asenda mitte kunagi mitte keegi". Ma olen sangviiniku ja koleeriku vahepealne. Ma olen väga elav ning oskan kaitsta oma seisukohti. Ja paljud mu sõbrad on öelnud, et ,,kuidas sa suudad alati nii positiivne olla, isegi kui parasjagu kõik pahasti on". Kuid viimasel ajal olen ma väga palju nurisema hakanud ning nõuan õigust väga paljudele asjadele. Minu iseloomujoonteks on siirus, abivalmidus, eneseväärikus, laisuks ja sihikindlus. Leidub kindlasti palju teisigi aga need on põhilised. Iseloomuomadused kujunevad olukorrast
Mis on roll- on normidega heakskiidetud toimingute süsteem. Kuna inimene on korraga seotud mitme grupiga peab ta täitma mitut rolli. TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik (melanhoolik:introvert ja ebastabiilne, tundlikkus on suur, põeb alaväärsuskompleksi, aeglane ja pessimistlik. Sangviinik: Ekstravert, tasakaalukas ja optimistlik, rõõmus, lõbus, sõpru palju) Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID
Õnneks on elul ka helgem pool ja, kummaline küll, mõnikord tuleb õppida hoopis seda, kuidas võtta hetkest maksimum ning tunda rõõmu selle üle, mida juba saavutanud oled. Suuri muutusi endas ma siiani siiski ei tähelda. Arvan, et drastilisteks ümberkorraldusteks elus peab juhtuma kas midagi väga head või midagi kohutavalt ebameeldivat. Psühholoogia tunnist sain teada temperamenditüüpidest ning testi abil leidsin oma tüübigi. Olen koleeriku ning sangviiniku segu. Nende temperamentide iseloomujooned on väga sarnased minu omadega ühel hetkel võin tõesti olla väga emotsionaalne, kuid mõnel teisel olen tugev ning mitte miski minu mõtteid ning tegusid kontrollida ei saa. Gümnaasiumisse astudes on minu sõpruskond siiski muutunud. Jukulaagrist alates tunnen end parema suhtlejana. Kui seal uute inimestega tuttavaks sain tundsin end nii hästi, et nüüd võin ükskõik kellega vabalt juttu puhuma minna
heatahtlikuks inimeseks. Samas olen ma vahel ka väga avatud inimene, kuid vahel ka mitte. Üldjuhul ma ei räägi oma isiklikke asju võõrastele inimestele, kuid oleneb jälle teemast ja selle kattuvusest kliendi huvidega. Eeldan kindlasti seda, et klient ja mina klienditeenindajana ei muutuks kunagi liiga familjaarseteks oma vahel, kuna üks on töötaja ja teine klient, kelle soove tuleb austada, kuid tuleb jääda piiridesse ning ei tohi laskuda äärmustesse. Sangviiniku kohta käib ka iseloomujoon muretu. Minu kohta paraku see sõna ei käi, kuna ma olen väga murelik inimene. Ma muretsen tihti väga väikeste asjade pärast liiga palju ning tekitan sellega ise endale ebavajalikke probleeme ning vahel ka teistele. Kuid samas ei ole liigne muretsemine ka halb, sest parem karta kui kahetseda. Kuid klienditeenindajana peab väga hästi talitsema enda murelikkust. Ei tohi kliendile peale tükkida ega tekitada temas tunnet, et mingi probleem on teenindajal.
psüühikahäiretega. f) Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon, organismi vastus keskkonna nõudmistele. Eustress mõjub soodsalt ja toetab kohanemist. Distress takistab tegevust, mõjub negatiivselt enesetundele ja tervisele. 3. Põhiemotsioonid: Viha; rõõm; kurbus; hirm; üllatus; vastikus. 4. Temperamenditüübid: Sünnipärased iseloomuomadused tulenevad temperamenditüübist. Sangviinik - tugev, tasakaalustatud, liikuv ja ekstravertne. Sangviiniku tüüpi inimene on elav, seltsiv, leidlik, kohanev ja aktiivne (võib olla ühtlasi kärsitu ja pealiskaudne). Flegmaatik - pikaldane ja rahulik inimene. Koleerik - kergesti ärrituv, äge, kuumavereline isik. Melanhoolik - kurvameelsusse kalduv, pelglik inimene. 5. Psüühilised kaitsemehhanismid: Repressioon (väljatõrjumine) tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust
Ta on soliidne, ei raiska jõudu asjata. Ta on kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev. Arvestades jõudu, viib ta alustatu lõpule, kuid ta vajab hoovõtuks aega. Ei lähe kergelt närvi. Sangviinik on väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi kiiresti. Ta on pidevalt valmis tegutsema ja organiseerima. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Tavaliselt on ta tasakaalukas ning kontrollib oma käitumist, kuid masenduses võib ta käituda üsna agressiivselt. Sangviiniku kõne on vali, kiire, selge ja rõhutatud. Sangviinik leiab teistega kiiresti kontakti, kuigi ta ei suuda süveneda detailidessse ning ei talu üksluist ja aeglast tegevust. Koleerik on keevaline ja tormakas isiksus. Teiste inimestega suheldes reageerib ta väga ägedalt üsna tühistele asjaoludele. Vaieldes püüab teistest üle kõnelda, ägestub ja läheb endast välja. Tööd teeb väga energiliselt, pühendades end jäägitult antud tegevusele. Oma
Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele reageerimisviisidele emotsionaalsetele sündmustele. Temperament on tunde- ja meelelaad ning erksus, mis erineb inimeseti, kuid püsib ühe inimese puhul sarnasena terve elu. Eysencki isiksuseteooria tunnuste paaridest tulenevalt eristatakse nelja temperamenditüüpi: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik ja koleerik. 2.1 Sangviinik 2.2 Koleerik Sangviiniku tunnused Mõjutav, sõbralik, veenev Avatud, jutukas klient Kiire otsustusvõime (kiiresti muutuv) Esmajärjekorras huvitatud inimesest, kauba valikul otsustab pinnapealselt Positiivne käitumine Kuidas klienditeenindaja peaks käituma Sekretär ei tohiks vestluse juhtimist enda kätte haarata. Peab olema kannatlik. Küsimused võiksid alata sõnadega: mida, millal, kes ja kuidas Tuleb kindlaks teha, et ollakse detailides ühel nõul. Kui klient on keeldunud ei maksa peale käia.
Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kellel mõni hammas puudus. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudunud üks nööp. Kanti enesevalitsemisvõime ei olnud loomupärane, vaid pigem treenitud. Iseloomult pidas ta end melanhoolikuks. Sõpru oli tal vähe. Ta arvas, et koleerikul ei saagi sõpru olla, sangviiniku jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria
Neofreudistid liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile nind pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid(seotus,konformsus,kuuluvus) 2. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmiste tunnusjoonte kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omane juba Hiüüpkratsele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. E.Kreschmeri ja W.Sheldoni süsteemid liigitasid isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtused oletustest ja eelteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, er erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Tegelikkus aga näitab, et inimestele ainuomaseid isiksuseomaduste kombinatsioone on palju. Seetõttu on perpektiivsem rääkida
Kesksel kohal on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäiku determineeriv enesekontseptsioon. Fenomenoloogilistest üks mõjukaimaid teooriaid on George Kelly isiksuslike konstruktide teooria. Tunnusjoonte lähenemine – Isiksuse määrab ära stabiilsete seesmise tunnuste kombinatsioon, mis iseloomustab konkreetset isikut. Selline lähenemine oli omande juba Hippokratesele, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised, heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga. Lihaseline mesomorf arvati olevat
Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga.
Alfred Adler rõhutas individuaalpsühholoogias võimu- ja üleolekutungi ja alaväärsuskompleksi osa inimese kujunemisel. Neofreudistid (nt Erich Fromm) liikusid individuaalpsühholoogiliselt tasandilt sotsiaalse elu tasandile ning pidasid põhitähtsateks sotsiaalseid suhteid reguleerivaid tegureid (seotus, konformsus, kuuluvus jm.) 2. Tunnusjoonte teooriad. Hippokrates, kes eristas neli temperamenditüüpi – sangviiniku, koleeriku, flegmaatiku ja melanhooliku. William Sheldoni süsteem liigitas isiksused sõltuvalt kehatüübist, lähtudes oletustest ja eeldteadusliku psühholoogia käibearvamustest selle kohta, et erineva konstitutsiooniga inimestel on erinev iseloom. Ümara kehaga endomorfid arvati olevat rahumeelsed, naudinguhimulised,heatahtlikud. Haprad ektomorfid arvati olevat valvsad, erksad, intellektuaalsed ja hea enesekontrolliga.
annaabi.ee 
