Euroopa vanim keskaegne eepika Iiri saagad. Islandi eepika. Anglosaksi eepos 1. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. 2. Bardid olid laulikud ja esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile 3. Kujunemisajaks loetakse II-VII sajandit 4. Iiri saagasid hakati kirja panema umbes VII sajandist, iiri munkade poolt. 5. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, sageli proosajutustuse vahel olid värsid 6. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn. Neis hinnati väärikust ja suuremeelsust 7. 8. ,,Vanem Edda" on Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik; koondab laule, mis pärinedes eri
), ood ja epiniikion? Nimeta Kreekas toimunud mänge. Kuidas autasustati luuletajaid? Kuidas suhtuti poeeti kui ametisse? Koorimeelika seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel, lauluga kaasnes koori liikumine, tants. Arenes välja Spartas, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks. Ainestikku saadi mütoloogiliselt ainestikult ja kultusevormidelt. Hümn - ülistuslaul jumalaile ja sangareile, piduliku sisuga. Ditüramb - flöödiseadega hümn Dionysosele, hiljem arenes sellest välja vanakreeka tragöödia. Ood – millelegi/kellelegi pühendatud lüüriline luuletus, ülistus -või mälestuslaul, sina vormis. Epiniikion – võidulaul spordipidustuste võitjate auks flöödi saatel. Kreekas toimunud mängud: Olümpiamängud Püütiamängud Nemea mängud Isthmose mängud
militaarset õhinat ja ülevust. Mõned sõja apologeedid on vaadanud sõda kui puhastustuld, kus katastroofile, ängile, valule, mõõtmatutele piinadele ja kaotustele järgneb katarsis. Sõjajärgne ahervaremete koristamine, taastamine, loov ülesehitustöö, ainueesmärgile pühendumine - see kõik liidab rahvast, kasvatab entusiasmi ja patriotismi. Linnaplaneerijatel, arhitektidel ja ehitajatel laiub ees avar tööpõld. Kujurid loovad monumentaalskulptuure langenud sangareile. Kirjanikele, kunstnikele ja filmimeestele jätkub teemat kauaks. Helge tuleviku lootus ei lase välja paista teravatel sotsiaalsetel probleemidel. Kõik on rõõmsad, tulvil innukat teotahet, vaatamata kesisele elujärjele. Kujutan ette Clausewitzi-aegset vahvat üksust, kõik noored terved poisid, värvilised mundrid seljas, lipud püsti, ühtlases rivis trummipõrina saatel positsioonile marssimas... Kõmatab suurtükipauk
Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud, kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest. Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega. Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse. Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Noore Cuchulinni sangariteod ilmnesid tema võitluses Lääne-Iiri Connaughti maakonna
Eepika - üks ilukirjanduse kolmest liigist, kujutab sündmusi, mis on olnud. Autor on just kui kõrvalseisja ning tema suhtumine kujutatavasse avaldub kaudselt. Saaga - (islandi saaga) muinasislandi jutustus; selleks nimetatakse ka germaani rahvaste vana kangelaslaulu ja Vanas Testamendis sisalduvaid iisraeli rahva esiisade lugusid. Bardid - laulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Vanem Edda - (kirja pandud XI-XII käsikiri koostati aga XIII saj) ei ole kindla sü¾eega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinedes eri aegadest, paiguti üksteisele ka vastu räägivad. Arvatakse, et nad on kirja pandud XI-XII saj. selle mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. (Valhalla on sõjakangelaste manala, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid
keele grammatika’’, mis sai üldkasutatvaks. Aja jooksul tehti tema versioonist 20 trükki Piibleid. 2.IIRI SAAGAD (SAAGA, FILID, BARDID), JAMES MACPHERSON Iiri saagad – Iirimaa varakeskaegsest kirjandusest on meieni jõudnud keltide saagad ja laulud 2.-7.sajandist. LAULIKUD: Filid – laulikud-jutuvestjad, hõimupealike/kuningate nõuandjad. Jäädvustasid sugukonna ajalugu, müüte ja uskumusi. Bardid – ülistuslaulude esitajad valitsejaile või sangareile. Filide ja bardide looming levis suuliselt kuni 7.sajandini, kui seda hakkasid kirja panema iiri mungad (säilinud üleskirjutused 11.-12.sajand). USK: Ristiusu oli Iirimaale toonud apostel Patrick. Usk mõjutas pisut üleskirjutuste sisu, sest julmi sündmusi võidi pehmendada, kuid müütide rikas maailm on siiski säilinud. SAAGAD: Proosa vorm, kuid vahele põimitud värsse Poeetiline rütm Emotsionaalne kujundlikkus
Iiri saagad olid proosa vormis, neid iseloomustas rõhutatult lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm. Sageli oli proosajutustuste vahele põimitud värsse. Põhjaiiri saagade kangelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchulainn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagade kangelased olid Finn/Find/Fingal ja tema poeg Ossian. Bardid nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Filid oli kuningate lähedased nõuandjad ja ennustajad, jäädvustasid eepilistes lugudes sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Laulikute mõte oli näidata, et kõik siin maailmas on ilus. Finn ei olnud ainult vapped sõjamees, vaid ka laulik ja prohvet ning Ossiani isa. Finn olevat elanud 3. sajandil, tema isa oli sõdalane Cumhaill ja ema luigekaelne Murna, jumaliku tuathade (tuatha de danaan Danu lapsed, Danu oli kõikide jumaluste ema),
(Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Teine hulk laulikud oli bardid esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Keldid võtsid ristiusu vastu rahumeelselt ja vara. Patrick tõi ristiusu Iirimaale juba 5.saj. Filide ja bardide looming kandus suuliselt edasi, seda hakkasid üles kirjutama iiri mungad 7.saj. Ristiusk mõjutas saagasid ja nende motiive: kristlik ligimesearmastus pehmendas vanade pärimuste tooreid motiive. Keldi saagades on alles kristluse-eelne müütiderikas maailm. Iiri saagad olid proosa vormis, aga neid iseloomustab rõhutatud lüüriline kujundlikkus, poeetiline rütm
Friedrich Schiller (17591805), Johann Wolfgang Goethe (17491832), Heinrich Heine (17971856); inglane Robert Burns (17591796); venelased Aleksandr Puskin (17991837), Mihhail Lermontov (18141841); eestlased Jakob Tamm (18611907) "Orjakivi", Jaan Bergmann (18561916) "Ustav Ülo", Jaan Kärner (18911958) "Kaarnamäe ballaad", Marie Under (1883 1980) valimik "Kolmteist ballaadi". bardid vanade keltide rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. barokk 16. sajandi teisel poolel Itaaliast alguse saanud kultuurisuund. Barokk leidis kasutamist nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses. Barokki iseloomustab metafoorsus, allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis ja mängulisus. Barokki peetakse vastandite ja kontrastide kunstiks: selles ühitatakse ilus inetuga, pateeetiline pilaga, näilik tegelikuga. Oma laadilt on barokk pessimistlik-skeptiline. Barokk oli valitsev kunstisuund 17. sajandi Itaalias ja Hispaanias
annaabi.ee 
