riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil. Kliima Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Eksport
mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest. · v Tuulegeneraatorid annavad märgatava osa Taanis tarbitavast elektrienegiast. v Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. v Taani riigi osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa. v Taani on tasane lauskmaa. v Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. v Maa kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). v Kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. v Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjællandil. v Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. v vTalved on lumevaesed ja soojad, suved vihmased ja jahedad
Taanis ei esine maavärinaid, vulkaanipurskeid . Praegu kasutusel olevad veevarud asuvad kahes vettkandvas kihis, mis paiknevad ülemises/keskmises ja keskmises/alamas devoni liivakivimis. Pinnamood Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taani on suhteliselt tasane maa, kõrgeim koht on 173 m (Yding Skovhøj). Aluspõhja
Taani on tähtis rahvusvaheliste liiklusteede keskus-- seda riiki läbivad mitmed tähtsad maanteed, lisaks sellele ületavad väinu sajad sillad ja kümned tunnelid. Kui need peaksid ka puuduma, siis asendab neid suur praamlaevade hulk. Eriti tihe liiklus on Taani ja Rootsi vahel. Pikim sild ühendab Fyni saare mandriga, see kulgeb üle Väikse- Belti väina. Kopenhagenis asub ka Põhjamaade suurim lennujaam: Kastrup. Looduslikud tingimused Taani on tasane lauskmaa. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Kesk- ja idaosa, alates läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Fyni saar ja Sjælland on madalamad lainjad tasandikud. Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited
Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud
Geograafiline asend Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare, Saksamaa vahel, põhja poolkeral. Teda ümbritseb kõikjalt vesi. Läänest ja põhjast Põhjameri, idast Läänemeri. Taani on lauskmaa, mis asub Jüüti poolsaarel, mis on üksiti riigi ainus mandriga ühendatud osa. Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli.
materjali, peamiselt kruusa. Hiljem, kui jää madalamaks sulas, liustikujõed kahanesid ning järvepõhi kattus peenema settega, moreeniga. Pärast jääpankade lõplikku sulamist kadus vesi järvedest ning kogunenud setetest tekkisid kuplid ja oosmõhnastikud. Järvede ümber olnud jääpankade kohale moodustusid lohud ja orud. Pinnavormid Tegemist on Eesti ühe huvitavaima pinnavormide kompleksiga. Esindatud on liustikutekkelised pinnavormid, kus domineerivad moreenkünkad, sandurtasandikud ja fluvioglatsiaalsed mõhnad. Erinevalt teistest Eesti kõrgustikest Karulal peaaegu puudub aluspõhjaline tuum. Aluspõhja mõningane suhteline kõrgenemine (kuni 40 m) absoluutse kõrguseni ilmneb ainult seetõttu, et ida ja lääne poole jäävad sügavalt aluspõhja lõikunud orundid. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid
ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne- Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. Looduslik drenaaz on halb. Mõnel pool on pinnakatteks vettpidavad viirsavid ning ala võib kannatada liigniiskuse all. Esinevad laane- ja palumetsad ning aruniidud. Sandurtasandikud (Põlva, Võru mk) on liiva ja kruusa väljad, mille on setitanud mandrijää sulamise veed. Paiknevad kõrgustike servaaladel, suurtes nõgudes ja orundites. Kohati on sandurtasandike pind luidestunud. Esinevad metsamaadena: nõmme-männikud, palumetsad. Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud
1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega „mõhnad”) on põhiliselt kahesuguse kujuga — ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 3 6–8, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni.
1.1.2 Pinnamood Karula mägesid (teadusliku nimega ,,mõhnad") on põhiliselt kahesuguse kujuga -- ümara põhiplaaniga mägesid kutsutakse kupliteks ning piklikke oosmõhnadeks. Reljeefi liigestustiheduselt ja eriti ilusa korrapärase kujuga kuplite rohkuselt ületab Karula kõiki teisi kõrgustikke Eestis. [1] Karula kõrgustikus on esindatud enamik liustikutekkeliste pinnavormide geneetilisi tüüpe, millest domineerivaks on moreenkünkad, fluvioglatsiaalsed mõhnad ja sandurtasandikud. Suhteliselt järsu põhjanõlvaga ja lauge lõunanõlvaga rohkem kui 40 km pikkune ja valdavalt 68, maksimaalselt kuni 22 km laiune kaarjas kõrgustik paikneb Valga nõo ja Võru-Hargla orundi vahel, olles ühtlasi Peipsi 3 järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri
Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja pinnamoega Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid · Oosid ehk vallseljakud kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid. On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada otsamoreenist · Mõhnad kõrgustevahe võib olla 20 m vms. Väga sageli kaetud männimetsadega. · Sandurid sandurtasandikud, väga tasandikuline pinnavorm, jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteist moodustnud Liustikutekkelised suurvormid: · Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja suhteliselt väheliigestatud reljeefiga, kus on olnud peamine liustike kulutav tegevus · Kesk-Eesti hõlmab kaarjat voortevööndit · Lõuna-Eesti küllaltki paksu pinnakattega, künkliku moreenreljeefika, ülekaalus liustike kuhjav tegevus Mere ja järvetkkelised piinavormid
annaabi.ee 
