kõik sorteerisin eraldi pakendina. Lahustuva kohvi pakendi viskasin olmejäätmesse. LIIKLUS 1. Tartu Linnaliinibussides maksab bussipilet üliõpilasele 0,51 eurot kasutades sõidukaarti. Ostes bussijuhilt maksab üks pilet 1,50 eurot. Kuukaart on üliõpilase soodustusega 7,67 eurot. KESKKONNAGA SEOTUD MÄRGISED 1. Kohukese paberil olid märgised tohib visata prügikasti ja PP (kolm noolt ja number 5). Sampinjonide pakendil oli märk, et tohib ära visata ja PS (kolm noolt ja number 6). Fairy ja cif'i pudelil oli A.I.S.E märgis. Oa purgil oli märgis FE (kolm noolt ja number 40).
SISUKORD 2 SURMAVALT MÜRGISED SEENED Valge kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Eestis küllaltki sage seen augustist oktoobrini. Kõige rohkem aetakse valget kärbseseent segi sampinjonidega. Sampinjone eristab valgest kärbseseenest eoslehekeste värvus. Valge kärbseseen on üleni valge sealhulgas eoslehed, kuid sampinjonide eoslehtede värvus varieerub heleroosast kuni tume-punapruunideni. Roheline kärbseseen - Surmavalt mürgine seen, ka see ei muutu kupatamisel ohutuks. Isegi väikese tüki allaneelamine põhjustab mürgisust, mis võib lõppeda surmaga. Leidub rohkem Eesti lääneosas augustist oktoobrini. Roheline kärbseseen on põhjustanud kõige rohkem surmaga lõppenud seenemürgistusi maailmas. Kühmvöödik - Surmavalt mürgine seen, mis ei muutu kupatamisel ohutuks. Ka selle seene
...lk 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................lk 7 Kärbseseened ja nende ohtlikkus: Kärbseseened kuuluvad kandseente hõimkonda. Kärbseseened on seente seas kõige ohtlikumad ja põhjustanud ka enim inimeste surma (pea 90% juhtumitest), eriti valge ja roheline kärbseseen. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud nt. Laboratooriumis). Valget kärbseseent on sassi aetud söödavate sampinjonide ja kitsemamplitega, kasvavad okas- ja segametsades, peamiselt kuusikutes ja on toore kartuli lõhnaga. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe. Valge- ja rohelise kärbseseene põhjustatud amanitiini-falloidiini mürgistusele on iseloomulik pikk peiteaeg (12-24 tundi ja enamgi). Esimesteks sümptomiteks on iiveldus, kõhuvalu ja lahtisus, võimalik on sokiseisund. Näilisele paranemisele
Bioloogia Vegetatiivse paljunemise rakendamine *Kõige rohkem tehakse paljunemist taimede puhul(pistokstega ja pookimisega). *Seentel:austerservikute pakud,sampinjonide kasvatamine. *Loomade puhul on see vähe kasutuses,kuid varem on kasutatud embrüo jagamist mitmeks. Vegetatiivne paljunemine rakutasandil Rakutsükkel=mitoos+interfaas Mitoosi olulisus 1)Kasvamine-rakkude arv suureneb ja organism kasvab 2)Mitoos tagab surnud rakkude asendumise(toimub haavade paranemine) Evolutsioon Erinevad evolutsiooni teooriad Lamarcisi:1)Organismidel on sisemine soov täiustuda.2)Muutused tekivad keskkonna toimel ja neid kinnitatakse harjutades.Kaelkirjaku kael on
Tallinna 21. Kool Nero Margus Peil 11.C klass Sisukokkuvõte Nero sündis 15. detsembril 37. aastal meie aja järgi. 49. aastal abiellus Nero ema Agrippina keiser Claudiusega. Samal ajal kihlus Nero noore tüdruku Octaviaga. 50. aastal adopteeris Claudius Nero, mis tähendas imperaatorile sisuliselt surmaotsust. Raamatu esimestes peatükkides kirjeldatakse, kuidas Agrippina tappis Claudiuse, lastes surmavat mürki sampinjonide peale tilgutada. Mürk mõjus aeglaselt ning Agrippina tegevusest ei jäänud jälgegi. Kuigi Agrippina pidi seda halbade tähemärkide tõttu järgmise päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole. Kuna viimane oli veel noor ja kogenematu, hakkas tema õpetajaks suurepäraste oraatorivõimetega Senaca, keda Nero usaldas teda täiesti. Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest.
leidsid selle üles, sõid ära ning kadusid pärast seda toast. Inimesed arvasid, et surema. Tegelikult otsisid nad paariks päevaks varjupaiga, et siis toibununa edasi elada. Siiski on kärbseseente ja üldse meie seente seas kõige ohtlikumad on valge ja roheline kärbseseen. Kõigist surmaga lõppenud mürgistustest 90% on põhjustatud nende liikide poolt. Võimalik on isegi mürkainete imendumine naha kaudu (on juhtunud laboratooriumis). Valget kärbseseent on ära vahetatud söödavate sampinjonide ja kitsemamplitega. Roheline kärbseseen võib saada üles korjatud rohelist värvi pilviku pähe. 7 KÄRBSESEENED Punane kärbseseen Punane kärbseseen ( Amanita muscaria ) on väga hästi nähtav ja rabavalt kaunis seen, kelle värvitoonid ulatuvad kollasest punase toonini. Täiskasvanuna on kärbseseene kübar tavaliselt
13 Käte pesemine kööki sisenedes. Vajaminevate nõude valmis panemine. Järelroa ettevalmistus. 2. Järelroa kilega katmine, külmkappi panemine ja 2 tunni tööjaotus nõudepesemine. Lõhemedaljonide valmistamine, kilega katmine ja külmkappi panemine. Eelroa täidise valmistamine ja sampinjonide täitmine. Salatikastme valmistamine. Pearoa aedviljade ettevalmistamine, tükeldamine, kilega katmine ja külmkappi panemine.Kas tükeldatud aedvilju ei võiks mitte kaanega säilituskarpi asetada kile säästmiseks?! Nõudepesu. 3. Maasikakastme valmistamine. 3 tunni tööjaotus Ahju sisse lülitamine, juustu riivimine ja seente katmine. Riisi ja porru keetmine, banaani praadimine.
Sageli nõuab erilist mööblit (jahutusega Rootsi lauad, marmiidid, soojendus ja jahutusplaadid jne). 6. Kirjelda seente kasutamist köögis. Puhastatakse metsamürgist ja sorteeritakse, eemaldades ussitanud ja toiduks mittekõlblikud eksemplarid. Puravikul ja võiseenel eemaldatakse kübaraalune samblataoline kiht ning kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide tumenemise vältimiseks lisatakse pesuveele hapet. Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. Seeni tehakse kastmeks, kotlette, marineeritakse jne. 7. Veisesisefilee toodet Filet mignons,- 2 cm paksud
Vegetatiivne paljunemine seeneriigis 1) Hüüfid e. seeneniidid 2) Mütseel e. seeneniidistik nt. niidistikku sisaldava pinnase ümberpaiknemine. Vegetatiivne paljundamine looma- ja seeneriigis 1) Loomariigis kasutatakse suhteliselt harva, inimese jaoks huvi pakkuvatel loomaliikidel on seda keeruline teostada. a. Embrüo jagamine kaheks põllumajandusloomadel 2) Seeneriigis a. Austerserviku pakud b. Sampinjonide paljundamine Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära 1) Evolutsiooniliselt kõige vanem 2) Vajatakse ühte vanemorganismi 3) Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna 4) Ajaliselt suhteliselt kiire paljunemisviis (protsessi toimumise ja ettevalmistamise aeg on lühike) 5) Järglased on pärilikelt omadustelt identsed. Erandiks on mutatsioon keharakkudes. 6) Ainsaks päriliku muutlikkuse allikaks ongi mutatsioonid keharakkudes
16. Kuidas idandeid toiduvalmistamisel kasutataks? Toorsalatid, kohupiima ja juustusegudes, võileivakattena. 7. ROAD SEENTEST 1. Kuidas seeni toidu valmistamisel ette valmistatakse? Puhastatakse metsamürgist ja sorteeritakse, eemaldades ussitanud ja toiduks mittekõlblikud eksemplarid. Puravikul ja võiseenel eemaldatakse kübaraalune samblataoline kiht ning kübaratelt kooritakse nahk. Seejärel seened pestakse ning nõrutatakse. Sampinjonide tumenemise vältimiseks lisatakse pesuveele hapet. Kupatatakse, pestakse kuuma veega ja nõrutatakse. Seened sorteeritakse suuruse järgi. Suurte kübaratega seened ja seenejalad hakitakse peeneks. 2. Kuidas seeni kupatatakse? Kupatamist vajavaid seeni kupatakse 5- 10 min. Pestakse seejärel kuuma veega ja nõrutatakse. Nõrgalt mürgised seeni kupatatakse 2 korda. 3. Milliste vürtside ja maitsetaimedega võib seenetoite maitsestada?