usundi kehtestamine Muutused Tutanhamoni ajal- Ahetaaton(vms) hävitati, preestrid pidasid teda halvaks valitsejaks, pealinnaks sai Teeba ja taastati polüteism. Monoteism- ühe jumala kummardamine Templi osad- Püloon( templi värava ehitis, mis koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriblokist. Viimased piirasid kitsast väravat), Peristüülõu( lahtine sammasõu pülooni taga sisenedes templisse. Võisid minna vabad inimesed va orjad),hüposteelõu(põiki peristaalõu suhtes, kahe sambareaga jaotatud kolmeks, ülikutele) Atoni tempel- Hämaraid ruume polnud, koosnes suurtest avatud ruumidest, mida eraldasid püloonid. Niiluse ida kaldale viidi, enne oli lääne kaldal(surnute riik) Püramiid- vorm tekkis astmikpüramiidi asmete täitmise teel. Põhiplaaniks ruut. Sees olid käigud, mis viisid hauakambrisse. Püramiid laotud kiviblokkidest(Iga kaal mitu tonni). Pealispind kaetud kiviplaatidega. Tutanchamoni haud- leiti puutumatuna 1922, annab teabe matusekommetest ja kunstist.
Restaureerimistööd Põhjafassaadi rekonstrueerimine (2005) Stoa Stoa ehk sammaskäik oli Vana-Kreeka arhitektuuris piklik, kitsas eesruum, mis oli enamasti tagaküljelt suletud seinaga ja esiküljel avatud sambareaga. Stoa võis olla ka mitmekorruseline või siis eraldi hoone, kuid enamasti piiras see mõnd suuremat rajatist - templikompleksi või agoraad http://www.youtube.com/watch?v=xhITIoZnnGo Parthenon http://www.youtube.com/watch?v=xP-FsX0QW88 Agoora http://www.youtube.com/watch?v=omhPDrVrvQY Erechtheion http://www.youtube.com/watch?v=vfugtySOIoI Ateena akropol Tänan tähelepanu eest!
Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu - peristüülõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis - hüpostüülõues e põiksaalis. See saal oli kahe sambareaga kolmeks osaks jagatud. Templi pühamusse - sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekoses asus ka jumalakuju. Sekost ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate
Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu peristüülõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis hüpostüülõues ehk põiksaalis. See saal oli kahe sambareaga kolmeks osaks jagatud. Templi pühamusse sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekoses asus ka jumalakuju ning seda ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega
Sarkofaag kivist surnukirst Muumia palsameeritud surnukeha Mastaba ülikute matusepaik Petikuks valeuks Sfinks püramiidide valvurid, lõvi keha ja inimese peaga kujud Püloon kahe madala torniga värav enne templit. Pülooni ees lehvisid lipud kurjade vaimude peletamiseks Peristüülõu lahtine sammastega õu enne templit. Tohtisid minna ainult vabad inimesed Hüpostüülõu pärast peristüülõue kahe sambareaga, kolmeks jagatud. Tohtisid minna ainult ülikud Sekos templi pühamu, kus hoiti Jumala kujusid. Tohtisid minna ainult preestrid Nofretete - Vana-Egiptuse vaarao Amenhotep IV abikaasa. Temast on tehtud kuulus büst Kapiteel samba ülaosa, mis on kaunistatud kolme taimega (papüürus, lootos, palm) Kreeka kultuur Megaron kreeklaste elamu Peripteer sammastega ümbritsetud hoone Dipteer kahesambareaga ümbritsetud hoone
basiilika — kolme- või enamalööviline piklik hoone, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem ning iseseisva katusega. Kesklöövi ülaosas, külglöövide katustest kõrgemal, on aknad; seda osa nim. valgmikuks. Basiilikaid ehitati antiikajal turu- ja kohtuhooneteks, hiljem kirikuteks. büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a. ehisviil — gooti stiilis ehitiste akende ja portaalide (uste) kohal olev terav viil, nn vimperg. empoor - rõdu kirikus, ka külglöövide kohal olev käik. epitaaf - mälestustahvel, ka vastava kirjaga hauasammas. eskiis, skits - esialgne visand.
3) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on
obeliskid - neljatahuline ülalt ahenev sammas. Obeliske kasutati eelkõige päikesetemplite (omaette templite liik, mille ette paigutati obelisk) juures ja need olid samuti hieroglüüfidega kaetud. Läbi templi värava võisid astuda ainult vabad inimesed, orjadel oli templisse minek keelatud. Pülooni taga asus lahtine sammasõu - peristüülnõu, kus võisid viibida vabad inimesed. Ülikud viibisid tähtsuselt järgmises ruumis - hüpostüülõues e põiksaalis. See saal oli kahe sambareaga kolmeks osaks jagatud. Templi pühamusse - sekosesse võisid minna ainult preestrid. Sekoses asus ka jumalakuju. Sekost ümbritsesid väiksemad ruumid. Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate
maailmaime. Templi valmimise täpne aasta ei ole teada, kuid see eest teatakse täpselt selle hävimise aeg. Nimelt pandi see põlema Alexander Suure sündimise päeval. Alexander pakkus rahalist abi selle uuesti ülesehitamisele, kuid tema abi ei võetud vastu. Uus tempel oli veel uhkem ja ilusam. Elanikud olid korraldanud ise korjanduse, müüdi maha vana templi sambad, naiste ehted ja muu isiklik vara. Tempel oli 110 meetrit pikk ja 55 meetrit lai ning ümbritsetud kahekordse sambareaga. Sambaid oli 127 ja need olid 18 meetri kõrgused. Fassaadi kaunistas kaheksa sammast kummaski reas, külgedel oli kakskümmend sammast mõlemas reas. Hoone oli kaetud nii seest kui väljast marmortahvlitega. Ehitis koosnes kolmest osast: 1) avar eeskoda pronaos, mille lage toetas kaheksa sammast, 2) suur peasaal kuueteistkümne sambaga ja 3) tagaruum episthodomos, kus oli neli sammast. Peasaalis asus 15 meetri kõrgune Artemise kuju, mille
Vana-Kreeka ehituskunst Epidauose teater, mahutas 12000 vaatajat, lava puudus, esitati orkestral Skeene-garderoob, näitlejad riietusid Koor arvukas, meenutab tänapäeva oopereid Enamasti säilinud tragöödiatekstid, teater tasuta, näitleja amet ebaväärikas, seega kandsid maske Hellenismi ajastul ilmuvad naisnäitlejad ja proskenion-lava, kõrgendik Dionysose teater Templid: Palju dipteere(kahe sambareaga) ja antidega templid(megaron ja 2 sammast sissepääsul) Andid-kitsad eenduvad ribad välisseinal Levinuim peripteer(ühekordne sammasterida) Ka ringikujulised templid, kuplitega, oli mõeldud vaid jumalakuju jaoks, aknad puudusid, valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa:
õitseaeg (480- 323 Ekr) 3) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu
amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis, pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer). Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis konstruktsioon pärineb puuarhitektuurist. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest. Kandvad osad on esiteks nelinurkne, ühest kuni kolmest
annaabi.ee 
