Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem. 3-sambaline pensionisüsteem koosneb: Riiklik pension (tööandjad ja ettevõtted maksavad töötavate inimeste pealt sotsiaalmaksu); Kogumispension (maksate ise 2% on brutoplagast ning riik lisab sellele veel 4% pensionikontole, kusjuures väljamaksed algavad 63. eluaastast ning sooritatakse neid graafiku alusel; liitumiseks tuleb valida üks pensionifond); Täiendav kogumispension (ise kogud raha pensionisambasse, riik annab tulumaksu tagasi, välja saab võtta raha 55. eluaastast) Filosoofia
Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile. Selleks sõlmiti 1985 aastal ühtne Euroopa akt, jõustus pärast mitmeid ratifitseerimisprobleeme 1987.aastal. Tänane Euroopa Liit Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping ehk treaty of European Unioin allkirjastati 07.02.1992. Jõustus 01.11.1993. On tänase EL aluseping ja 4. organisatsioon. Lepingu järgi sai EÜ küll Euroopa Liit aga ta ei muutunud selleks, lisandus vaid 2 koostöö valdkonda. Nii moodustud EL 3 sambaline struktuur. 1. EÜ ehk 3 alusorganisatsiooni 2. Ühine väline julgeoleku poliitika 3. Koostöö õigus ja siseküsimuste vallas Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja ühinemist kaalus Sveits. 1995.aastal liitusid:Austria, Soome, Rootsi. Veidi hiljem esitasid liitumissoovi:Türgi, Malta ja Küpros. 1994.aastal Ungari ja Poole. 1995.aastal: Rumeenia, Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997
Maastrichti lepinguga 6. Millise tähtsusega on Nice i leping? Valmistutakse uute liikmesriikide vastuvõtmiseks 7. Millise ühenduse juhtorgan oli Ülemamet? Euroopa Söe- ja Teraseühendus 8. Millised olid Amsterdami lepingu peamised eesmärgid? Valmistumine ulatuslikeks rahvusvahelisteks muudatusteks ja uute liikmete vastuvõtuks 9. Mis moodustavad Euroopa Liidu I samba? Euroopa Ühendus 10. Mitme sambaline on Euroopa Liidu lepingute struktuur? Kolme TEST 5 1. Keda esindab Euroopa Parlament? Liikmesriikide kodanikke 2. Kes on alates 2009 aastast Euroopa Parlamendi president? Jerzy Buzek 3. Kuidas valitakse Euroopa Parlamendi saadikud? Valitakse tsestel valimistel 4. Kus asub Euroopa Parlament? Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourgis 5. Millised on Euroopa Parlamendi töökeeled? 23 euroopa rahvaste keelt 6. Milliseid fraktsioone moodustavad Euroopa Parlamendi saadikud?
1.jaanuaril 1973, liitusid Inglismaa, Iirimaa, Taani. 1970 lõpul esitasid soovi avalduse Hispaania, Portugal ja Kreeka. Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10
1.jaanuaril 1973, liitusid Inglismaa, Iirimaa, Taani. 1970 lõpul esitasid soovi avalduse Hispaania, Portugal ja Kreeka. Kreeka liitus 1981.a, ülejäänud 5 aastat hiljem ehk 1986.a. 1985.a lahkus Euroopa Ühendusest Gröönimaa, kes eraldus Taanist. 1980 keskel otsustati, et järgneval viiel aastal Ühendus edasi ei laiene. Hakati ka mõtlema, kuidas Ühenduse ülesehitust parandada. 7.veebruaril 1992 sõlmiti Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping. Sellega loodi Euroopa Liit ja tema kolme sambaline kultuur · Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära
Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine; Tarbijalikkus; ülioptimistlik laenuvõtmine; ohusignaalide ignoreerimine; Eesti sotsiaalkaitse märgatav mahajäämus (EL standardid); Sotsiaalpoliitika: töötuskindlustus, vanemahüvitis, pensioni ja peretoetuste suurenemine; Globaalne majanduskriis 2008- ... (2011)
siseküsimustes. · Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale · tugevdati tolliliitu ja ühisturgu, seati sisse ühtne Euroopa kodakondsus. Ühenduse nimi muudeti Euroopa Liiduks Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Sammas olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Kontrollikoda sai sama taseme staatus Euroopa Liidu Kohtuga, loodi Euroopa Keskpankade süsteem ja asutati Euroopa Keskpank, Parlamentaarne Ombusdsman ja regioonide komitee.Kirjeldati susidiaarsuse printsiip.Toodi sisse uued
uute liikmete vastuvõtuks Õige b. Ühisturu loomine Väär c. Euroopa Liidu uute institutsioonide loomine Väär d. Schengeni viisaruumi loomine Väär Question 9 Mis moodustavad Euroopa Liidu I samba? Vali üks vastus. a. Euroopa Kohus Väär b. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Väär c. Koostöö õigus- ja siseküsimustes Väär d. Euroopa Ühendus Õige Question 10 Mitme sambaline on Euroopa Liidu lepingute struktuur? Vali üks vastus. a. Nelja Väär b. Kahe Väär c. Ühe Väär d. Kolme Õige ----------------------------------------------------------------------- TEST 5: Euroopa Parlament Question 1 Keda esindab Euroopa Parlament? Vali üks vastus. a. Liikmesriikide valitsusi Väär b. Liikmesriikide parlamente Väär c. Liikmesriikide kodanikke Õige d. Liikmesriikide poliitilisi parteisid Väär
Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika. 1992 Maastrichti leping-justiits ja siseasjad Asutati majandus ja rahandusliit. Maastrichti lepingu jõustumisel sai Taani mitmeid erandeid, sest ei oleks vastasel korral lepingut ratifitseerinud. Lepinguga tekkis EU kolme sambaline struktuur: 1)EU ühendused-igasugused koostöövormid(töö vaba liikumine jne); 3)III sambas olid justiits ja siseasjad (JSK)-ühehäälsus ja konsulteerimine EU parlamendiga; 2) Samms olid välis ja kaitseasjad(VKK). Euroopa Parlamendil oli õigus Euroopa Komisjonilt nõuda õigusloome initsieerimist ja blokeerida komisjoni koosseisu määramist. Euroopa
F. Adelcrantzi ( 1716 - 96 ) loomingus ( Hiina paviljon Drottningholmi pargis, 1763 ). 18. sajandi viimasel veerandil ilmneb arhitektuuris tugev antiik - Kreekaarhitektuuri mõju, esimesed nn. "uuskreeka" stiilis ehitised pärinevad prantsuse arhitektidelt ( näit. J. Desprez nn. Botaanikum Uppsalas ). K. F. Sundvall projekteeris Uppsala ülikooli raamatukogu ( 1819 - 41 ) samuti kreeka templiarhitektuurist lähtudes. Heade proportsioonidega hoonet ilmestab 8. sambaline dooria stiilis portikus. 19. saj alguses, eriti Bernandotte`i dünastia esimese kuninga Carl XVI Johani valitsemisajal, tugevneb prantsuse ampiirstiili mõju rootsi arhitektuuris ( arh. F. B. Blom (1781 - 1853 ) Ratsaväekasarmud Stockholmis, 1811 ), Rusendali loss, 1823 - 27 jt. ). Klassitsistlikud jooned säilivad rootsi arhitektuuris suhteliselt kaua, 19. saj. keskel aga tungivad sisse ajaloolised neostiilid. Soome arhitektuur oli praktiliselt kogu 18
annaabi.ee 
