Väljaarvatud juhul kui see on meile teadlikult lahti seletatud. Viimastel koolitundidel oleme tutvunud Betti Alveri luuletusega ,,Korallid emajões". Neid ridu esmakordselt lugedes ning üritades luuletuse sisut mõista, kargas mulle pähe palju erinevaid mõtteid. Need mõtted meeldisid mulle, kuigi ma isegi ei osanud neid kirjeldada seletamiseks liiga segased, minus endis aga üdini konkreetsed. Need mõtted samastusid minuga, klappisid mind tol hetkel valdava meeleoluga. Hiljem hakkasime aga luuletuse tegelikku lugu uurima. Ausalt öeldes oli see päris põnev protsess, üha rohkem hakkasin mõistma autori mõtteid ja seda, miks ta selle kirjutanud oli. Kuid nagu pole halba ilma heata, pole ka head ilma halvata pidin ka veidikene pettuma. Ei olnud loo lahendus sugugi selline nagu ma olin arvanud, minu arvamus oleks justkui vale olnud
kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges teost nii, nagu Werther ise raamatuid luges, samastudes täielikult loetuga, suutmata panna mängu oma mõtte- ja tundejõudu. Kuigi teos kirjutati rohkem kui 200 aastat tagasi, on isegi tänapäeval selle populaarsus suurem. Kirik ei mõjuta enam nii palju inimeste elu ning selle tõttu on muutunud inimeste
Orwell "Loomade farm" Ester Kitsel 1. Karjafarmis toimunud "revolutsiooni" peategelased. Iseloomusta neid lühidalt märksõnadega. Tümpsa-töökas,naiivne, Lumepall-heatahtlik, elava loomuga, osavam sõnaseadja, nutikas, Napoleon-omakasupüüdlik, liiderlik, kaval, suur, metsiku väljanägemisega börksiri tõugu kult, polnud eriline kõneleja, surus oma tahtmise alati läbi, loomult sügavam. Kiunats-valetaja, väike ja paks, punnispõskne, vilavasilmne, kärmete liigutustega ,kimeda häälega,hiilgav kõnemees. 2. "Revolutsiooni" põhjused: Nende elu on vilets, täis töörügamist, üürike, ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea...
Seda näitab ka sügisese madisepäevaga seotud vanasõnade vähesus. Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat
vaistu ja arvamust. Kolm telesaadet, kus meediasuhtluse rollid on kergelt nähtavad. 1.,,Teine võimalus". Saates kajastatakse just tänapäeva Eesti elu, kus paljud inimesed on lahkunud väikestest küladest, suurtesse linnadesse. Saates osalejad kuuluvad süüdistaja, lepitaja, kõiketeadja ja õigustaja rollidesse. Minu arust on see saade ka omamoodi reklaam, mille eesmärgiks on innustada inimesi, olenemata vanusest ja soost minna uuesti kooli tagasi. Vaadates seda sarja, siis osatäitjad samastusid paljude inimtüüpidega ja seal on inimesed, kes hoiavad kokku ja aitavad üksteist, mida on minu arust tänapäeva ühiskonnas vähe. Seal on ka ebaõnnestumisi ja eesmärk, mis on püstitatud ei tule kergelt, selleks tuleb palju vaeva näha. Inimene ei saa staariks üleöö. Selleks, et seda saavutada peab ta palju vaeva nägema ja muidugi ka teistele inimestele meeldima. Muidugi on ka vaja produtsentide ja promojate abi, kes reklaamiks sind, kui isiksust. 2."Pilvede all".
põlvkonda esindav Hans Haacke on võtnud kunstnikuna "uuriva ajakirjaniku" positsiooni, paljastades korporatsioonide kuritarvitusi. Haacke kriitika hõlmas eriti sigaretifirmade kunstisponsorlust kui varjatud reklaami tervistkahjustavatele toodetele. Hans Haacke Helmsboro country, 1990 1980ndate (liberalistide põlvkond) "börsimulli" aegsed kunstnikud, erinevalt Haackest, pigem samastusid anonüümsete korporatsioonidega ning osalesid ärimaailmas kas reaalselt või kontseptuaalselt. 80ndatel aastatel kui lääne majandusmulli tuli esile uus põlvkond kunstnikke, kelle seisukoht oli siis hoopis teistsugune. Tagantjärgi nimetatakse neid postmodernistlikeks kunstnikeks, tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Nad samastuvad ärimaailmaga, võttes omaks firma identiteedi, firma nime, indiviidina jäädes anonüümseks. Selliseid
Rahvusnatsionalism on moodunud nahtus, ajalooline faas, kus inimesed solidariseeruvad rahvuse pinnal. Lahiajal toimub solidariseerumine mingil muul pinnal naiteks euroopa pinnal. Rahvuslik poliitiline arkamine avaldas 19 saj ajaloole vaga olulist moju, nt saksamaa ja itaalia yhinemine. Ladina ameerikas hispaania ja portugali vastu iseseisvussojad. Enamik natsionalistidest usub, et keel on p]hiliseks rahvuse aluseks. Teine koolkond, ehk sveitsi koolkond. Natsionalism muutus 19. Saj, samastusid tihti konservatismiga. 19. Saj sulasid need kohati kokku. See tulenes konservatiivide rahva seast toetuse leidmisest. Teiselt poolt rahvuslik natsionalism oli 19. Saj alguses ysna vasakpoolne, hakkas see aegamisi paremale kalduma. 19. saj pole veel rahvusriikide ajastu, alles tekib idée rahvusriigist. Parast I MS sai see ka teoks. Riik pole autoritaarne vaid kuulub rahvale. Rahvus on kui riigikodanike peamine
kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes 88 omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem "maailma korrastatust". Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet
Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem "maailma korrastatust". Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet
Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust. Näiteks ajaloost on teada, et muistse ühiskonna arengu tasemele järgnesid juba riikliku korralduse ja kirjaoskusega varased tsivilisatsioonid nagu näiteks Sumer, Egiptus, Kreeta-Mükeene jpt. Paljud arvavad, et tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisted selles mõttes omavahel peaaegu samastusid. Kuid tsivilisatsioon ei tähenda siiski nii väga just loomingut, vaid pigem “maailma korrastatust”. Ka keskajal samastati neid mõisteid, kuid sellisel ajal nähti kõike Jumala tahte ilmutustena. Näiteks nimetas Püha Augustinus kui Jumala riiki milles me kõik elame. Kuid alles renessansiajastul hakati juba vaikselt tsivilisatsiooni ja kultuuri mõisteid käsitlema üksteisest lahus. Kultuuri mõisteti siiski kui kogu inimese loomingut ja tsivilisatsiooni mõistet
annaabi.ee 
