Sainsand, Tsetserleg, Öndörhaan, Dalanzadgad, Baruun Urt, Mandalgov, Bulgan) on alla 40.000 elaniku. 40% Mongoolia elanikkonnast elab maal, enamus neist tegeleb karjakasvatusega, stepitaolised karjamaad moodustavad 55-75% riigi territooriumist, põllumaid on vaid 1%. Metsa on 8-9%, kõrbe 15-35% riigi aladest. Kasvatatakse hobuseid, veiseid, jakke, lambaid, kitsi, baktria kaameleid ja pisut ka põhjapõtru. Umbes 80% Mongoolia elanikest järgib tiibeti-mongoli samanistlik-tantristlikku budismi , ülejäänud 5% on moslemid (peamiselt kasahhid) ja 5% kristlased . Umbkaudu 10% väidab end olevat ateistid . Keskmine eluiga on 64-67 aastat, kirjaoskus 83%. Üle 200.000 inimese elab allpool vaesuspiiri, ligi 350.000 inimest elab sotsiaalabist. 70% elanikest on alla 30-aastased. Kasutatud informatsioon: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DEDCE6830ABF9AF5C22571E60066DB66 http://www.bcoleman.org/mongolia/jpgs/mongolia_map.jpg http://miksike.ee/ http://et
Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavatvjha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'.
Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse
sinipilvede seasta" 42. Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu. Surnute asupaik on kaugel, kuskil põhjas või läänes ning kutsutakse nt soome-karjalas Tunoelaks, Pohjalaks, Hiitolaks; uurali rahvaste mütoloogias ususti, et teispoolsuse asukoht on jõgede alamjooksul. Usutakse seosesse veega. Samuti on teispoolsust paigutatud ka kõrgele taevasse, eestis on mardilauludes see uskumus sees, mardid omakorda seotud surnute ja lindudega kohati, samanistlik arusaam hingerännakust. Surnute asupaik on seotud hauaga, maa all, soome-karjalas usutakse, et manala on maa all, kalmistu on surnute küla, nt vepslastel ja karjalastel on kalmistumajad. Soome-ugrilased usuvad, et surnute maailmas elatakse nagu elavate juures koos perekondade ja sugulastega. Kogu oli on maisega sarnane, aga veidi äraspidine, nt see, mis maises elus on katki, surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning
Aga kõik erinevad asjad ei ole veel originaalsed seetõttu, et on unikaalsed. Ühed ütlevad, et polegi olemas originaalsust, et see on ideoloogiline mõiste. Teised ütlevad, et originaalsus ei tähenda mitte millegi uue tegemist, vaid sellest saab rääkida kui uuendustest mõne zanri reeglites. Kui teised neid uusi reegleid järgima hakkavad, ongi tegemist originaalsusega. 3. Kes on kunstiteose autor? 1. Kunstnik on vahendaja, meedium, kes annab kunstiteosele mingi vormi. (Samanistlik mõtlemisviis) 2. Kunstnik on tehnik/meister kunstnik oskab seda, mida oskab, tänu oma tehnilistele teadmistele 3. lugeja/vaataja poolt moodustatud konstruktsioon Kultuuri filosoofia .. on filosoofia valdkond, kus küsitakse: - kultuuri loomuse kohta - kultuuri ja inimese vahekorra kohta (kultuuri rolli kohta inimeseks olemises) - kultuuride paljususe ja erinevuse kohta (küsimus kultuurirelatvismis) Mis on kultuur? Kuidas seda defineerida?
vaid mitmed böni aspektid imbusid budistlikku õpetusse. 1 Erinevad kloostrikoolkonnad 1 Bön. Enne budistlike misjonäride saabumist oli bönil kaks peamist voolu üks oli preestriusund, mis teenis varaseid Tiibeti kuningaid. (vt järgmine lk) Kuna kuningad olid pühad valitsejad ja nende matuseriitused olid eluliselt tähtsad, oli böni preestrite peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada
ristumispunkte. Maailmapuu hoidmisega on ennast seostanud maiade valitsejad, kes selle est hoolitsevad ja seda kasvavad (paralleelid Egiptuse vaaraoga). Maiade jumalad Itzamna loomisjumal. Kujutati vanamehena, kortsus ja hambutu alalõuaga. Tal oli obsidiaanpeegel. Peegel oli samanismi märk. Tema lõi maailma ning pani paika maailmapuu asupaiga (pani paika ka ühe maailmapuud toetavatest koldekividest). Ta oli samanistlik jumal, ka seotud arstimisega, seotud ka kuningate ja kuningavõimuga. Kinich Ahau (päiksesilmne isand), keda kujutati Itzamna noorema variandina. Taloli sageli kujutistel lõuahabe ja maokujulised vuntsid. Allilmas võtab ta jaaguari kuju ning jaaguarina oli ta sõjajumal ning seostus tugevalt maia valitsejaga. Oli kuningavõimuga kõige tihedamalt seotud jumal. Chak vihmajumal. Klassikalisel perioodil kujutati teda sageli poolenisti maona. Ta oli ka
põlve tagasi. Nganassaanide bilineaarne eksogaamia on samojeedide seas erandlik. 20. sajandi keskpaigani sõlmisid nganassaanid harva teiste rahvaste esindajatega abielusid: üksikutel juhtudel vaid eenetsite, neenetsite või dolgaanidega. Pärast paikseks jäämist 30 aastat tagasi on massiliselt kasvanud segaabielude arv just dolgaanide ja venelastega: nganassaanide omavahelisi abielusid on koguarvult vähem kui nganassaanide abielusid teiste rahvaste esindajatega. USUND Nganassaanide samanistlik-animistlik usund toetub vastastikkuse ja tasakaalu ideele inimeste ja üleloomuliku ilma vahel, mis haarab endasse sotsiaalse ja ökoloogilise mõõtme sarnaselt teistele põhjarahvastele. Tasakaalu idee väljendub näiteks jahisaagi jagamises kogukonna liikmete vahel kui ka ressursside kasutamise mõõdukuses üldiselt, kuivõrd jumalad ja vaimud tundras karistavad saagiahneid ja isekaid inimesi. Tundras viiakse teatud aegadel läbi
annaabi.ee 
