Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad,
Kõige nähtavamad ja kuuldavamad on tegutsemishimulised linnud. Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid. Kevadöödel võib sageli kuulda salumetsas ööbikut. Suuremate metsloomadest on salumetsas tavalisemaid metssiga, samuti põder, metskits, valgejänes, mäger. Imetajatest elutseb salumetsas eriti ohtralt hiiri ja karihiiri, kes on loomtoidulised. 5 Puud ja põõsad: Suurem osa meie salumetsadest on kuusesegametsad. Rohkesti on metsi, kus enampuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Põnev salumets on laialehine mets. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Ühel hektaril, võib kasvada kuni 10 erinevat puuliiki. Puurinne on liigirikas. Põõsarinne on samuti liigirikas
Eestis üsna haruldane. Eestist on teada tema üks leid Tallinnast Rahumäelt. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (2012). II kategooria taim: Roomav akakapsas on akakapsa perekonda ja huulõieliste sugukonda kuuluv taimeliik. Eestis looduslikult väga haruldane. III kategooria seen: Sarvklavulinopsis ehk sarvharik on seeneliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida loometsadest ja -põõsastikest ning salumetsadest. III kategooria selgroogne: Atlandi tuur ehk tuur on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu. Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. III kategooria selgrootu: Väike pisitigu on teoliik. Ta on Eestis arvatud III kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 taimeliigi ruutmeetri kohta märksa rohkem kui üheski meie teises taimekoosluses. Laelatul on tehtud puisniitude liigirikkuse rekord 76 taimeliiki ruutmeetri kohta. Sügisel, pärast heinaniitmist karjatati mõnedel puisniitudel loomi. Kui puisniitu kasutatakse pidevalt karjamaana, siis vaesub selle liigistik mõnevõrra selliseid kooslusi nimetatakse puiskarjamaadeks. Suur osa Lääne-Eesti, Saaremaa ja Raplamaa praegustest tamme-salumetsadest on tekkinud puisniitude kinnikasvamisel. Sageli on praeguseid laialehiseid metsi varem kasutatud puiskarjamaade või -niitudena. Riigi poolt eraldatavad maastikuhooldustoetused võimaldavad säilinud puisniite hooldada ning väiksemas ulatuses ka taastada. Eestis tegeleb puisniitude ja teiste pärandkoosluste kaitsega Pärandkoosluste Kaitse Ühing, kellelt on võimalik saada täpsemat juhatust ja vahel ka otsest abi puisniitude taastamiseks ja hooldamiseks.
Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas Tiit Leito kirjutab oma raamatus „Eesti metsad“ salumetsadest nii:Salumetsad levivad kõige toitaineterikkamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaatsetel muldadel. Salumetsades on kasvutingimused taimedele väga soodsad, sest mullad on kõrge huumusesisaldusega ja neutraalse reaktsiooniga. Viimane neist tagab metsakõdu kiire lagunemise ja huumusrikka mullahorisondi tekkimise. (Tiit Leito, 2008, lk.70). Salumetsa pinnas on mõõdukalt niiske ja muld mineraalainete poolest rikkas. Selles metsas on
türnpuu,pihlakas · Rohurinne- jänesekapsas, leseleht, metskastik, jänesesalat, kuldvist, metsmaasikas, sinilill, ussilakk, külmamailane, longus helmikas · Samblarinne- palusammal, laanik ,metsakäharik Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid. · Enamus salumetsadest on segapuistud. · Puurinne- kuusk,kask,tamm,jalakas, pärn · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, must sõstar, paakspuu · Rohurinne- seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, kopsurohi, metspipar, lõhnav madar, varjulill, salu-siumari, salu-tähthein, naistesõnajalg, laanesõnajalg, laiuv sõnajalg, seaohakas, lepiklill, ojamõõl, kevadine seahernes · Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad:
ilmeline. 1.3. Pärisarurohumaade tüübirühm- kõige laiema levikualaga kuivad või parasniisked rohumaad Eestis. Peamiselt puisniidud, kus puuliikide arv on üsna suur (tamm, arukask, kuusk, haab, sookask); rikkalik on ka põõsarinne (sarapuu, viirpuu, türnpuu, kibuvits). Liigirikkust soosib mosaiiksus. Lähtekoosluseks salu-, laane- ja palumetsad. 1.3.1. kuiva pärisarurohumaa kkt.- tekkinud salumetsadest. Levinud Lääne- ja Põhja-Eestis. Muld enamasti kuiv või parasniiske. 1.3.2. niiske pärisarurohumaa kkt.- levinud madalates nõgudes või laugete nõlvade jalamitel. Sügavamates mullahorisontides ilmneb gleistumise tunnuseid. 1.4. Nõmmerohumaade tüübirühm- tekkinud nõmmemännikutest raie või metsatulekahju tagajärjel, samuti lahtiste luidete kinnikasvamisel. Tavalisemateks
Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti hästi ning tugevasti lõhnavate õitega ja sügisel oranzhpunakate marjadega vääntaim. Lõhnavat kuslapuud kasutatakse sageli müüride, sõrestike ja lehtlate katteks. Kuslapuud on head meetaimed. Lisaks allpool nimetatud puudele on tuntud veel; Alpi kuslapuu L
roosepruunid. Emakasuudmeid 3, õitseb mai esimesel poolel, viljub juunis. Praktilist tähsust ei oma. KULDVITS Solidago virgaurea nime päritolust: solidare kindlustama, tervendama (vanasti kasutati taime ravivahendina); virga vits, peenike oks, aureus kuld- kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu- liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe korvõisiku läbimõõt 9-15 mm. Õitseb juulist septembrini, putuktolmleja. Vilja-deks
endistel põllumaadel. Kooslused on suhteliselt liigivaesed, tüüpilised liigid on võnk- kastevars, harilik kastehein, punane ja lamba-aruhein ning jusshein. Paluniite leidub suhteliselt väikeste laikudena Kagu-Eesti lavamaal ja Kesk-Eesti tasandikul, mujal vähe. Sürjaniidud on omased madalatele karbonaadirikastele moreenkühmudele, künnistele, kuplitele ja oosidele. Nad on kujunenud sürjametsadest või kuivematest salumetsadest. Muldadest on tüüpilised keskmised või tüsedad rendsiinad, samuti kerge lõimisega leostunud või leetjad mullad. Lisaks mulla omadustele olenevad nii sürjaniitude kui ka pärisaruniitude taimkate ja nende liigiline koosseis inimese majanduslikust tegevusest ning sellest, millise loodusliku metsa kasvukohale on niit tekkinud. Iseloomulikud liigid on mägitarn, arukaerand, aas- ja mägiristik ja madal mustjuur ja angerpist.
annaabi.ee 
