rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks ssooküsimuses, on avatud ühiskondliku usalduse ning sallivuse suhtes. Need on väga olulised mitte ainult demokraatia, vaid ka rahu ja riikidevahelise koostöö jaoks. Enim isoleeritud riikidel on rohkem piiratud ja traditsioonilised väärtused, mis puudutab sugudevahelist võrdust, seksuaalset liberaliseerimist, sallimist, välismaalaste usaldamist, teise usu esindajate sallimist ja muid taolisi asju. Mina arvan, et tsivilisatsioonide kokkupõrge on võimalik just kultuurilisel tasemel, sest igas kultuuriruumis on erinevad tavad ja kombed, mis teistest kultuuriruumidest erinevad ja seetõttu erinevaid konflikte tekitavad. Samas võime me olla nii eestlase kui ka eurooplased kaotamata oma identiteeti eestlasena. Merily Luik 12
kaitseväega, on kindlustatud stabiilne sissetulek ja üleüldse omandavad seal poisid palju elutõdesid ning panevad iseendid proovile. Ajateenistuse läbides on enamus poistest saanud mehed ning ajateenistuse sallimatus on muutunud isegi osadel kiindumuseks. Kindel on see, et need, kes on ajateenistuse läbinud, teavad, et see sallimatus oli vaid hirm ning teadmatus. Seega nagu näha, oleks palju kergem meil kõigil elada koos, kui me väärtustaksime sallimist. Mida aga tähendaks sallimise väärtustamine? Väärtus on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Selle mõiste seletuse järgi peaksime me hindama sallimist üksteise vastu, rohkem seda esile tõstma ning nii ka propageerima. Arvan, et nii laheneks maailmas ka terrorismi probleem, kui inimesed hakkaksid uuesti usaldama ning lugupidama nii Idamaadest, kui ka sealsete inimeste usust, islamist
Tolerantsuse puudust leian ka suhtumises, et samasoolised paarid ei saa vabalt koos elada. Muidugi keegi otseselt ei keela seda, aga paljud seadused seda ka ei toeta võrdväärselt traditsioonilises kooselus elavate paaridega. Minu meelest on igal inimesel õigus otsastada oma valikute eest ja kellegil teisel ei ole õigus seda alavääristada. Me peaksime rohkem mõistma üksteist, kes me võrdselt elame siin riigis. Loodus meie ümber on samuti sallimist väärt. Ma loodan, et Eestis on tulevikus igale inimesele enesest mõistetav prügi sorteerime. Iga aastased koristustalgud riigis ja kodukohtades saavad juurde üha rohkem osalejaid. Hakatakse üha enam mõistma kliimasoojenemise põhjuseid ja neid ennetama. Eesti tulevik on meie endi kätes. Kui me suudame sallida teisi rahvuseid meie keskel, kui me austame teisi kultuure ja suudame mõista meist endist erinevaid inimesi ning hoiame
kommentaare, mille autorid näivad tihtipeale üsna vaenulikult meelestatud olevat ning kes laimavad avalikult muulasi ning homoseksuaale. Omasooihaldajad ja mitteestlased ei saagi sellist ühiskonda tolereerida ning end ebatolerantses riigis turvaliselt tunda. Siinkohal tekib tegelikult nõiaring, sest nii palju kui on rahvast, leidub ka erinevaid seisukohti homode ning muulaste suhtes. Inimõiguses ei ole iial olnud punkti, mis sunniks inimesi ühtmoodi mõtlema ning tegutsema, kuid sallimist võiks võtta kui nõuet respekteerida teist inimest, olenemata, kas meile tema seisukohad vastuvõetavad on. Kahjuks reedab juba tänavapilt Eesti ühiskonna nõrka sidusust põrnitsevad ja tigedate nägudega kahtlustavate nägudega kodanikud. Eestlane või venelane, paks või peenike, tark või rumal, noor või vana.. jne kõik inimesed väärivad pisukestki austust. Just nii nagu ütles Louis XIV: "Riik see olen mina!", olen ka Min, riik ja lisaks veel minu
Kas kõike seda on tõesti vaja? Jah sa oled olemas, aga miks pead sa end kõigile peale suruma? Kõik tava kodanikud elavad vaikselt ja rahulikult. Nad ei korralda paraade ega käi ringi aluspükstes või lateksülikondades lehvitades silti millel on kirjas „olen sirge“. Seksuaalvähemused on vähemused põhjusega. See pole norm. Miks peaks keegi sallima midagi, mis pole ühiskonnas norm? Ehk hakkavad varsti ka pedofiilid või zoofiilid enda sallimist nõudma? Kas me peaksime laste ja loomadega seksimise ka normaalseks tegevuseks muutma? Igal inimesel on õigus oma arvamusele, sinna hulka kuulub ka asjade mittesallimine. Igal homol on õigus olla nii homo, kui ta tahab nii kaua kuni mul on õigus teda mittesallida. Teisi rasse peab sallima. Viimasel ajal on muutunud ülipopulaarseks erinevate mässude korraldamine. Peamiselt on nende eesmärk tähelepanu saamine ning erinevatele rassi probleemide rõhutamine
kontakt, mingisugune ühetekuuluvustunne, mingi side. Ka Jaan Krossi teoses "Wikmani poisid" käistleti klassikaaslaste suhteid aastaid peale kooli lõppu. Aeg oli möödunud, kuid üldiselt olid sõbrad jäänud sõpradeks. Tugevamaks seotuseks võib pidada ainult perekonda. Paralleelselt sõpradega tekivad tavaliselt ka vaenlased või teisisõnu inimesed kellega suhtlemine on mingil põhjusel komplitseeritud. Säärane olukord õpetab meile sallimist, mõistmist ja võimet panna ennast kellegi teise olukorda. Kool on see mis meid kujundab. Selle aja jooksul sirgub lapsest täiskasvanu, sirgub täisväärtuslik inimene. Inimene kes oskab objektiivselt hinnata olukordi, ratsionaalselt teha otsuseid ja suhelda kaaslastega mõistvalt. Seetõttu võib osati öelda, et osa koolist jääb alati meie sisse. See miski, mis on meid kujundanud sellisteks nagu me oleme. Kindlustus kogu eluks, nii võiks kokku võtta praktilise poole mille
vergessen unustama hat vergessen unustas/on unustanud waschen pesema hat gewaschen pesi/on pesnud werden saama (muutuma) ist geworden sai/on saanud wiegen kaaluma hat gewogen kaalus/on kaalunud wissen teadma hat gewusst teadis/on teadnud 22 u Modaaltegusõnad MÜSSEN väljendab kohustust, vajadust kõneleja seisukohast lähtudes. MÖGEN väljendab armastust või sallimist. SOLLEN väljendab kohustust, nõuannet, soovitust, mis tuleneb kellegi käsust või korraldusest. müssen pidama mögen armastama sollen pidama ich muss pean mag armastan soll pean du musst pead magst armastad sollst pead er/sie muss peab mag armastab soll peab
kristlusele. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama
milj) ja Hiina traditsioonilised usundid ( 380 milj). o Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt
traditsioonilised usundid ( 380 milj). 2. Maailma mitmekultuurilisus Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi. Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama
annaabi.ee 
