Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud Sõnastuselt vormirange Kirjeldab palju loodust, ilma ning aastaaegu Tehniliselt virtuoosne Luule on mõjutanud eesti lüürika arengut Luule tõlked Tähtsaim Aleksandr Puškini "Jevgeni Onegin„ 1964
Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alver-loeb-katariina-un "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1
"Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Teemad Meenutused lapsepõlvest või minevikust ("Tulipunane vihmavari", "Kui ma kauges lapsepõlves") Ilm, aastaajad ("Lehekuu lumi", "Tuhm kalender", "Maru 1", "Maru 2") Iseenda tunnetest ("Lepitus", "Palju vist see süda küll ei vääri") Emast, isast ("Rumalad sõnad", "Minu ema") Luules iseloomulikku Paljulooduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi.
· Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest · "Ojamölder ja tema minia" · "Peru oma viimane Inka" · "Vainulilled" · "Emajõe ööbik" · Vanemuise seltsis oma näidendeid (1870 "Saaremaa onupoeg", 1871 "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE: · Juunis 1929 avati Pärnus Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. · Avamisjärgsel pidustusel Endla teatrimajas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. · Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum.
Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruškevitši juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895
Tee maadluseni Kümme aastat vana, astus Georg Lurich juunior õppima Tallinna Peetri Reaalkooli (Tallinna Reaalkool). Tallinnas elas Lurich oma onupoja Hans Luuri juures, kes pidas pagariäri. Just sel perioodil hakkas Lurich esmakordselt huvituma füüsilisest treeningust ja keha arendamisest. Onupoja juures töötavad pagarisellid harjutasid kaalupommide peal tõstmist - neid jälgides hakkas ka Lurich asja vastu huvi tundma ning lõi ajapikku nendega kampa, otsides lisaks õpetussõnu saksakeelsetest spordilehtedest. Hiljem, kogunud jõudu ja jaksu, käis Lurich just nende samade pagarisellide, Gustav Vainu ja Jüri Kanepi ( eks olnud jõumehed nemadki) õhtusel maadlemas Gustav Boesbergi ja Adolf Andruskevitsi juures. Kuigi neil ei olnud ametlikult registreeritud spordiseltsi, andis nende püsiv koosseis Eesti spordiloole äärmiselt olulise ühenduse. Lisaks Lurichile kasvas nende juures veel teisigi väga edukaid spordimehi. Lõpetanud Tallinna Peetri Reaalkooli 1895
tänava korterisse, kus oli pikemat aega elanud Anna Haava. Elutingimused paranevad ja olmemured taanduvad. Luuletajana vaikib Alver siiski veel kaua kuni 1965. aastani, kui ,,Loomingus" ilmuvad kaks uut luuletust - ,,Läbi lillede" ja ,,Tähetund". Luuletuste valikkogu ,,Tähetund" ilmus 1966. aastal ja müüdi läbi hetkega. Lisaks algupärastele luuletustele on kogus ka tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. ,,Tähetund" seostus ilmudes luuletaja elu tähtsündmusega, poetess sai 60-aastaseks. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Vanaduspõlv ,,Tähetunni" tunnustav vastuvõtt ja Liivi luulepreemia kogu nimiluuletuse eest asetasid Betti Alveri eriliselt austavale kohale. Koidula tänava kodu Tartus Tähtveres võimaldas tänu oma rahulikule õhkkonnale vaimset süvenemist ja keskendumist loomingule
kellele see oli kirjanduslikuks debüüdiks. See tegi mõlemad mehed üle Liivimaa tuntuks rahvavalgustajatena. Ajakirja ilmumise algust loetakse ka eestikeelse ajakirjanduse alguseks. 1771. aastal tõlkis Hupel eesti keelde veel teisegi Wilde käsikirja: "Arsti ramat nende juhhatamiseks kes tahtwas tööbed ärraarwada ning parrandada". Lisaks sellele töötas Hupel trükikojas ka korrektorina, vaadates läbi kõik eestikeelsed tekstid ja enamik saksakeelsetest. Põltsamaal alustab tegevust lugemisselts 1771 Pastor Hupel, kel oli palju tegemist usuelu ja teadustegevuse korraldamisega, leidis aega aga ka kultiveeritud seltskonnaelu jaoks. Tema pool tegutses Põltsamaa Lugemisselts, mille liikmed vahetasid omavahel raamatuid ja korraldasid Hupeli pool vestlusõhtuid. Seal said kokku mitmed Eesti- ja Liivimaa haritlased, muuhulgas ka hilisem estofiil Johann Christoph Petri
Pärisorjuse kaotamine Baltikumis Paul I (1796-1801) Alustab muutusi - Eestlasi hakatakse võtma Vene sõjaväkke. 100 aasta jooksul võeti Vene sõjaväkke 150 000 noort Eesti meest. Sõjaväe teenistus kestis 25-30 aastat. Aleksander I (1801-1825) Vene keiser, kes vabastas talurahva Baltikumis. 1816 vabastuskiri Eestimaa kubermangus 1819 Liivimaa kubermang Selle tagajärjel Eesti talupoegadele perekonnanimede andmine Kolmandik nimedest saksakeelsetest Eestlased osalevad ka Napoleoni vasases sõjas 1807-1815 (maamiilits) Michael Andreas Barclay de Tolly Kõrgeim sõjaväelane Eestist (feldmarssal) Kordamis küsimised 10.Mis organisatsioonid olid vennastekogudused ja mida nad kaasa tõid? 11.Mis talurahvareforme viis Aleksander I Baltikubermangudes läbi? 12.Kuidas mõjutasid Napoleoni sõjad Eestit. 13.Arutle kuidas hinnata eestlaste olukorda 18.saj. (pos. ja neg. jooned) 10
Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõistet Saksamaal. Termin võeti kasutusele 1844 kasvatusteadlaste Karl Mageri ja Adolf Diesterwegi poolt. - Sotsiaalpedagoogiline tegevus on vanem kui mõiste! - Eestis võeti sotspedag termin kasutusele 20.saj alguses esimesed tõlked saksakeelsetest raamatutest. Lisaks kasutati ka paralleelselt mõistet ühiskondlik pedagoogika (mõeldi sama asja, aga viimane tundus eestikeelsem). - 1918-1940 sotsiaalpedagoogika Eestis liikumas väga õiges suunas, aga puudus teoreetiline baas, sest ennekõike käsitleti autoreid Rousseou, Pestalozzi ja Föbel, kes ise seda terminit ei kasutanud. - Nõukogude ajal sotspedag mõistet ei tuntud ega kasutatud sest
Mythology” jagunevad niimoodi elfid: 7 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud “Elves are mentioned, both light elves and dark, and Alfheim, their home, is sometimes represented as one of the nine worlds.” 1(Ellis Davidson 1969:115) Petzoldt oma leksikonis näitab nii sõna “haldjas” kui ka “elf” pärinemist samadest saksakeelsetest vormidest ning on raske tähenduse määratlemisel tõmmata nende kahe vahele selget piiri. Kuid kui seda siiski üritada, siis siin, kuna ta toob just “elfi” puhul välja pärinemise skandinaavia alfr’ist ja Ellis Davidsoni raamat kannab pealkirja “Skandinaavia mütoloogia”, on tegemist Petzoldti eksimusega. 1.2.2. Feed “Feed (ladina k fatua, itaalia k Fata, saksa k Feie, Feine, inglise k fairy) Feed on keldi
Kitzberg toob sisse kadakasakslaste tüübi, mis on taunitav ja koomiline koopia kõrgemast seisusest. Teise kultuuri ülejooksvate kriitika on liialdatud, nt 19.saj hakkab esile kerkima talurahvast pärit indiviidide grupp => kõik inimesed, kes on tähtsad eesti kultuurikaanonis, on oma olemuselt hübriidlased. Kui tahtsid häält ühiskonnas kuuldavaks teha, pidid ära õppima saksa k. Kõik kirjanikud, kellest täna räägitakse kui eesti kirjandusloo põhitegelastest, alustasid saksakeelsetest tekstidest. 17. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Euroopa kultuuri juurde kuulub religion, mis 13.saj algul jõuab Eestisse ka, kui kristlikud misjonärid integreerivad eestlased Euroopasse. Vastuvõtt oli formaalne. Haridus vormib hiliskeskajal ja renessanssis religiooniindiviidi. Luteri kiriku õpetus hakkas Eestis kinnistuma Rootsi ajast alates. 18.–19.saj pidi võitlema aadlikuga ja uute usuvooludega (nt pietism). See kristlusest väljakujunenud
annaabi.ee 
