Kulutused tasusid volikogu liikmed ise, kuid ei koonerdatud. Õpiti esindajaid valima ja koosolekuid pidama, valla poliitikat ajama. Omandati riigijuhtimiseks vajalike kogemusi. Rahvahariduse edenemine Üheks ärkamise eelduseks oli rahva haridustaseme kasv. Eestlaseste silmaring arenes tänu ajalehtedele ja raamatutele. Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool -> gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid ka lätlased. 1870. Aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge, millest said hiljem meie riigilipu värvid. Ka Läti värvid tulid sealt. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) Jannsen oli algusaastate keskne kuju, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames
puhkemine on vältimatu. 31. juulil sai Arved käsu liituda vene vägedega Novgorodis, milleks anti ettevalmistusaega kaks ning teekonna jaoks kolm ööpäeva. Järgmisel päeval kuulutas Saksamaa Venemaale sõja ja Arvedist sai baltisaksasest ohvitser vene armees sõjas Saksamaa vastu, sattudes lahingutes vastamisi ka oma sõprade- sugulastega, kes sõdisid sakslaste poolel. Novembris 1917 jõudis ta Tartusse, kus kirjutas artikleid saksakeelsetesse ajalehtedesse, mida punasest terrorist hoolimata suudeti veel välja anda. 1918. aasta jaanuaris saabus lõpuks kauaoodatud teade militaarteenistusest vabastamise kohta. Aprillis oli kogu pere juba tagasi Toomal, kus Arved soouuringuid jätkas. Ta on ise 5 kirjutanud: “1918. aasta kevadel paistis päike taas pilvede tagant. Hing täis kindlustunnet võis meie väike pere jälle Toomale koguneda.”
Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine. Tartu ülikooli taasavamisele (1802) eelnenud sajandil pühendus tänapäeva Eesti aladel teadustööle u 90 inimest. Siit pärit noorte jaoks olid peamisteks hariduskeskusteks Jena, Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning paljud nn riigisakslastest haritlased sattusid töö ja elatise otsingul saksakeelsetesse Venemaa provintsidesse Läänemere kaldal. Üha tihenevad kontaktid Balti provintside ja Euroopa vahel sattusid ohtu pärast Prantsuse Suurt Revolutsiooni, mil Vene võimud asusid takistama välismaal hariduse omandamist. Lahendus saabus selleks ajaks Vene ühiskonnas mõjukaks tõusnud baltlastele -- näiteks 18. sajandil Venemaal meditsiinidoktori saanutest olid ligi pooled pärit Eesti- ja Liivimaalt -- ülikooli rajamisega nende Heimat-isse. Leidis aset lühike "võidujooks"
vähe järvi) 16. Selgita (nt A. Viirese artikli põhjal), kuidas kujunes Vanemuine eesti rahvusliku (kunst)mütoloogia oluliseks jumalaks (nt kust on see nimi pärit ja kuidas on seda tõlgendatud? Kelle kaudu ja kuidas sai Vanemuine laiemale avalikkusele tuntuks?) Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset. .
Hiiud: nõid oma kolma lapsega; metsa‐, vee‐, maaja õhuvaimud (algjad, maa‐alused, hännad, jms). Põrgu: kurat oma käsilastega 11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset. Faehlman mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmani muistenite eesti keele tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat
tekkis valla poolitika. Rahvuslik ärkamine aitas tohutult kaasa ka haridustaseme kasvule, mis laiendas hulgaliselt maarahva silmaringi ja maailmapilti, talupojade haridustee sai alguse vallakoolis mis kestis 3 aastat ning oli kõigile talulastele kohustuslik, kuid seal ei lõppenud talupoegade haridus, edasi mindi kihelkonnakooli, mille lõpetamisega piirdus enamus eestlaste haridustee ning oli võimalik minna edasi õppima ainult saksakeelsetesse koolidesse. Suureks tegelaseks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen, kes asutas 1857. aastal Perno Postimehe, Jannsen võttis ka osa suurtematest ühisüritustest, kõiges selles aitas teda tema tütar, kuid Jannsenil veel tööd jagus, täpsemaplt oli tema kätte antud ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine, kuhu tuli kokku ligi tuhat lauljat ja pillimeest ning paarkümmend tuhat pealtvaatajat - laulupeole tulid esimest korda kokku eestlasi üle terve Eestimaa
jõudnud monoteismini. Mõlemad seostasid Taarat Tartuga kui „vana õnnistatud Taara paik“. 19. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda (nt A. Viirese artiklile toetudes) protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal? Vanemuine tuleb Soome mütoloogiast, kust tuntakse Väinamöiset kui Kalevala peategelast (väinämö soome keeles tähendab laulikut). Faehlmann mugandas tema ja palju teisi soome mütoloogiast tuntud tegelasi oma saksakeelsetesse muistenditesse, esitledes neid eestlaste jumalana. Kreutzwaldi „Kalevipoja“ ilmumise järel jõudsid paljud jumalad ja vägilased sh Vanemuine rahva hulka. Kangelasi aitas tutvustada ka Faehlmanni muistendite eesti keelde tõlkimine ja nende avaldamine Perno Postimehes. Carl Robert Jakobson lisas „muistsed jumalad“ ka oma „Kooli Lugemise raamatusse“, mis oli ligi 30 aastat peamine koolilugemik. Seal tutvustas ta laulujumal Vanemuiset, äikesejumal Ukkot ja sõjajumal Taarat
looduslugu, geograafiat, ajalugu ja arhitektuuri. Lisaks sai õppida ladina keelt, kes tahtsid minna ülikooli. Õppemaksu ei nõutud. Tegevust jätkasid väiksemad erakoolid ja kirikukoolid. Linnaeestlased said algõpetust emakeeles. Kirikukoolide õppeprogrammi kuulusid lisaks kihelkonnakoolide õppeprogrammile ka kirjutamine ja arvutamine. Need eestlased, kes soovisid haridusteed jätkata, pidid minema saksakeelsetesse linnakoolidesse. Hariduse saanud eestlased kaotasid tavaliselt sideme oma rahvaga ja saksastusid. 6. Muutused hariduselus 19.sajandi esimesel poolel(ülikooli taasavamine, talurahvaseadus) Sajandivahetusel alustasid juba üksikud mõisnikud talurahva vabakslaskmist eraaktide alusel. Muutunud olukorras omandas teatud tähtsuse ka talupoegade kirjaoskuse kasutamine tootlikus töös. Viimane asjaolu põhjustas valitseva klassi harituma osa huvi eesti rahvakooli ja kultuuri vastu
annaabi.ee 
