monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte. POSTIMEES "Postimees" oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886. aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. "Postimees" on "Perno Postimehe" järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887-1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922- 1940 iga päev). J
esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest.
Hiljem saksastusid (Maydellid) Rõhumise suurenedes, ja lepinguliste õiguste rikkumisega (omandiõigus jm.) seoses on eestlased käinud isegi paavsti ja Saksa keisri ees, mõlemad on andnud kaitsekirju eestlastele. Pärast vallutamist jagati eesti ala vallutajate vahel. Võõrvõimu esimestel sajanditel säilis veel palju eestlaste muistseid vabadusi ja õigusi. Alistumisel sõlmiti lepingud. Tingimused olid maakonniti erinevad: kõige raskemad olid Sakalal ja Ugandil, kõige kergemad (säilisid kõige suuremad vabadused ) saarlastel. Maa vabaduse kaotus andis eestlastele märku: 1) nõue teha läbi ristimine ja täita kristlikke usukombeid; 2) alaliste, esialgu mõõdukate maksude sisseseadmine (kümnis,- kümnendik saagist või hinnus kindla suurusega naturaalmaks 3) suuremad kohustused piirdusid osavõtuga maa uute peremeeste sõjakäikudest ning kirikute, osalt ka linnuste ehitamisest.
See oli esimene kord, kus eesti rahvuslik liikumine ennast avalikult ja ühemõtteliselt poliitikaks kuulutas. "Sakala" tõi uut elevust. Järgnevail aastail asutati ka rida uusi eesti seltse (teiste hulgas esimene kasumit taotlev laevaselts "Linda"), peeti kahe aastaga maha kaks üldlaulupidu (üks Tartus ja teine Tallinnas) ning rahakogumine Aleksandrikooli heaks võttis sisse uue hoo. Ilmumahakkamisel oli "Sakalal" 2300 tellijat, mõne aasta jooksul tõusis lehe trükiarv juba 6000ni. "Sakala" ületas oma teravuse poolest tunduvalt poliitiliselt üsna vaoshoituks muutunud "Eesti Postimehe", mille lugejaskond hakkas vähenema. Lisaks tabas Jannsenit 1880. aastal halvatus, mis ta töövõimetuks muutis, ja tal polnud enam abiks ka tütar Lydiat, kes oli abiellunud ja Kroonlinna kolinud. "Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. Juba mõnekuulise
Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte eestlastest kirikuõpetajatega ja lõpuks rahvusliku liikumise mõõdukamate tegelaste kaugenemise Sakalast. Konflikt kandus ka suurtesse rahvuslikesse organisatsioonidesse. Liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu ka seniste mõttekaaslastega. Juba esimesel ilmumisaastal sugenes ,,Sakalal" Jakob Hurdaga tüli, mis laienes kahe rinde võitluseks. Eesti haritlaste pere lõi "Sakala" poole, Kreutzwald ja Hurt olid tema kaastööliste nimekirjas, Hurt küll ainult nimekirjas, kuna Kreutzwald esialgu ka tõesti tegi kaastööd. Suure huviga loeti tema luulestiililisi kirju "Sakalas". Seal oli ka tema regivärssidesse seatud muistend Koidust ja Hämarikust. Seda "Sakala" algperioodi, seda kevadiste unistuste ja lootuste aega on võimata unustada sellel, kes seda läbi elas.
Jannsen eemaldas kaastööliste hulgast Hurda ja Jakobsoni. Varsti hakkas tekkima järjest rohkem probleeme ka Hurda ja Jakobsoni vahel. Jakobson ja “Sakala” Uut hoogu sai sisse Aleksandrikooli liikumine, põllumeesteseltsid. 1878 alustas ilmulist uus ajaleht Sakala. Tegemist oli selgelt poliitilise sisuga ajalehega, sõnastas poliitilise ja majandusliku programmi. Eesmärgiks olid saksalastega võrdsed õigused eestlastele. Sakala pealkiri oli juba ladina kirjaviisis, mitte fraktuuris. Sakalal oli tellijaid umbes 3500, levis nii Liivimaal kui Eestimaal. Esialgu ka Hurt avaldas oma kaastöid, aga Hurda ja Jakobsoni vahel tekkis üsna peatselt ületamatu probleem, nimelt kui Jakobson kritiseeris baltisaksa ülemkihte ja Balti erikorda, siis sellest kriitikast ei jäänud puutumata ka baltisaksa pastorid. Ka Hurt ise oli teravas konfliktis paljude baltisaksa pastoritega, aga probleem süvenes siis kui Jakobson hakkas ründama luterlust üldiselt ja see oli Hurda jaoks vastuvõetamatu
vaimupõllul" - käsitles eesti kultuuriloo kujunemise aluseid. Kolmandas kõnes ,,Nõia-usk ja nõia- protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. ,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise põhilisi probleeme analüüsivad ja ülesandeid püstitavad käsitlused, mis nõudsid feodaalsuhete kaotamist, seisuste võrdsust, ühtse Eestimaa kubermangu moodustamist, kohtureformi. Analüüsiti majandus- ja kultuurielu paljudest aspektidest. Tähtis koht ,,Sakalal" ja selle lisalehel ilukirjanduse ja kirjanduskriitika arengus. Jakob Hurt (1839-1907) 1886 - kaitses Helisngis doktoriväitekirja, rahvuslikult meelestatud, rahvaluulest innustatud. Astus ÕES-i, kus tutvus Kreutzwaldiga, kelle soovitusel tõlkis 1862. aastal lõunaeesti murdesse talurahvaseaduse. ,,Vanemuise" seltsis esines Hurt loodusteaduslike, ajalugu, rahvaluulet käsitlevate ettekannetega. Eestikeelse hariduse, eestluse propagandatõi kaasa teravaid vastuväiteid baltlastelt
nimedest, millest ta linnaski oli kuulnud direktori, mõne õpetaja või üliõpilase suust, olgu omavahelistel mõtteavaldustel või kuski seltsis kõneõhtul. Tänini polnud Indrek seda kuigi tähtsaks pidanud, oli seda kõike lasknud ühest kõrvast sisse, teisest välja, aga kuuldes nüüd ka Tiidult sedasama, tuli ta otsusele, et asi peab olema tähtsam kui tema tänini arvanud. ,,Virulasel" oli omal ajal nagu seda moodi jutu mõnu nagu Jakobsoni ,,Sakalal", aga selle panid nad varssi tuksu, sõid ta ära," seletas Tiit ristipojale edasi. ,,,,Valgusel" olid küll head jutud, sest nii head ja pikad pole kellegi jutud olnd, kui olid ,,Valgusel", aga tema poolidiiga asjad olid läbi ja läbi s.... Saksad ostsid ta ära, nii et läks teine vene poole üle, ei armastand enam oma eesti rahvast. Oli küll kahju, et hea jutt jäi pooleli; kaks aastat lugesin juba, oleks ka kolmanda lugend, aga jätsin ta sinna paika
annaabi.ee 
