Toetust sai reformistliku Eestimaa Rahvarinde loomisest, mis ergutas Leedu Kommunistliku partei reformimeelseid. "Sajudis" (1988-1990 iseseisvusliikumine) - 1988. aastal moodustati 35-liikmeline initsiatiivgrupp Perestroika toetuseks, mis sai Leedu Taassünni liikumise ehk Sajudis tuumikuks. Sajudis - Pool liikmeskonda olid LKP liikmed. 1988. aastal toodi demonstratsioonidele rahvuslipp ja sümbolid ning nõuti suveräänsust, looduse ja rahvuskultuuri kaitset. "Roheline marss" - Sajudise poolt korraldatud demonstratsioon, mis kaasas väikelinnu ja asulaid. 1988. aastal esimest korda üle sajandite nimetati V. Sladkevicius kardinaliks. 23. august 1988 - MRP 49. aastapäeva demonstratsioon, kus nõuti salaprotokollide avalikustamist ja tagajärgede (Balti riikide annekteerimist) tunnistmaist. Seepeale ründasid nõukogude siseväed ja miilits organiseerijaid - LKP parteijuht tagandati võimult. LKP etteotsa tõusis A.
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele"
innustav sümbol.Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesedTallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust.Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Rahvarinne. Eestist levis laulev revolutsioon Läitsse ja seejärel Leetu.Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogilisene Sajudise liikumine.1988. a. Novemrbis teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVLi seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st. Eesti kuulutas ennast suveräänseks, millel all mõisteti tollal autonoomiat NSVLi raames. Esial- gu ei söandatud Baltimaades nõuda täielikku iseseisvust, 1989. aasta jooksul muutusid aga nõud- mised radikaalsemaks. 23.08.1989 moodustati rahvarinnete algatustel läbi Baltimaade ulatuv
nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. Eestist levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid oposit-sioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajudise liikumine. 1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse, kuid see ei suutnud keskvõimu autoriteeti enam taastada. 1989. aasta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi
Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee". See Balti Nõukogu otsus saigi aluseks 23.augustil 1989.aastal asetleidnud suurüritusele
meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist 1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda 1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise). 1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatsov tühistas selle otsuse. 1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma. 23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid inimesi. 1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp:
poliitiliseks meeleavalduseks. 23. aug 1987 nõuti kõigis 3 Balti riigi pealinnas M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist 1988 kevadel toimus Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kritiseeriti Balti olukorda 1988 sai Eestist alguse laulev revolutsioon. Toodi välja eesti lipp. Juunis koguneti lauluväljakule, kus lauldi ja nõuti Eestile vabadust. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevid spositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi ka Lätis ja Leedus (Sajudise). 1988 nov kuulutas Eesti end suveräänseks. Gorbatsov tühistas selle otsuse. 1989 NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel olid Balti riikide rahvarinnete kandidaadid edukad nind moodustasid Moskva kongreasil ühtse saadikurühma. 23 aug 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi balrimaade ulatuv inimkett, kus osales miljoneid inimesi. 1989 lõpuks toetas enamik baltimaalasi iseseisvuse taastamist. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE Breznevi doktriini lõpp:
1988. a kevad-suvel laulev revolutsioon – toodi välja sinimustvalge lipp, vabadusvõitlust innustav sümbol, juuni algul sajad tuhanded in Tln lauluväljakul, kus lauldi ja nõuti Eesti vabadust → Moskva sunnitud järeleandmistele, ebapopulaarne Karl Vaino vahetati välja Vaino Väljasega laulev revo levis Lätisse ja Leetu 1988 aprill – Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi Lätis Rahvarinne ja Leedus Sajudise liikumine 1988. a nov – Eesti NSV Ülemnõukogu teatas, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused pärast nende ENSV Ülemnõukogu kinnitamist, Eesti kuulutas end suveräänseks, mille all mõisteti autonoomiat → Gorbatšov tühistas, kuid see ei suutnud enam autoriteeti taastada 1989. a NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimistel rahvarinnete kandidaadid partei omadest edukamad, moodustas Moskvas ühtse saadikurühma
Kui spetsiifiline erialakirjandus kõrvale jätta, siis pole palju neid töid, kus süü- vitaks Balti liiduvabariikide seisundi eripära ajaloolistesse ja juriidilistesse nüans- sidesse. Jegor Gaidar on üks väheseid autoreid, kes kirjutab otse, et Balti riigid tahtsid taastada iseseisvust, mille nad kaotasid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmi- misel. Eesmärgiks oli reintegratsioon Euroopasse. Ta tõdeb, et Baltikumis tulid iseseisvust taotlevad jõud võimule demokraatlike valimistega. Sajudise võit Leedu Ülemnõukogu valimistel sillutas teed iseseisvust taotlevatele jõududele ka teistes vabariikides. Kevadel 1990 võtsid Balti riigid vastu suveräänsusdeklaratsioo- nid, kus iseseisvuse taotlus oli selgelt formuleeritud. Nende eeskujule järgnesid Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Baltikumi eripära oli selles, et seal toetas iseseisvust märkimisväärne osa metropolist pärit elanikkonnast. Gorbatšovi lääne survel vastuvõetud otsus 1991
Valimised 24.veebruaril 1990, kus 90% valis Eesti Kongressiks nimetatud esinduskogu. - Kongress valis täidesaatva organi Eesti Komitee, mida juhtis teisitimõtleja, üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juhte Tunne Kelam. Komitee jäi moraalseks autoriteediks. - Kodanike komiteed moodustati ka Lätis, kuid seal ei saavutatud nii suurt mõju kui Eestis. Leedus kodanike komiteid ei tekkinud, sest rahvuslik liikumine koondus Sajudise alla. - Iseseisvustung võttis institutsionaalse ilme, kui Rahvarinded võitsid kõigis kolmes Balti liiduvabariigis esimesed vabad Ülemnõukogu valimised 1990 veebr-aprillis. Kõigepealt Kazimiera Prunskiene Leedus, Savisaar Eestis ja Ivars Godmanis Lätis. Lätis ja Eestis jäid Ülemnõukokgu Presiidiumi esimeheks kõrged rahvusliku meelsusega kommunistid, vastavalt Gorbunovs ja Arnod Rüütel. Leedu võttis
annaabi.ee 
