6. Hobune langes huntidele saagiks. 7. Kallis kalevipoeg pean sulle kurbi sõnumeid kuulutama! Vaenlase laevad liiguvad Viru vetes ja maakuulajad luusivad rannas ringi. Miks sa sõimad meie mehi, laimad meie mehipoegi? Las aga mõõka murdanekse, tapper terav tappanekse, vahva mees ei karda verda! 8. Seni kui kalevipoeg maad valitseb ja rahvakäega rahvast varjab, püsib maal õnneaeg. Kuid rõõmu päevad ei kesta kaua. Surm sünnitab surma ja Soome sepa sajatusi ei saa mõõga küljest võtta. Sellepärast ole valvel vahva mees, et sulle iseoma mõõgast mõrtsukat ei saaks. 9. Kumbki tahtis soos peremeheks saada. Kalevipoeg ja Olevipoeg aitasid neid, Kalevipoeg ütles, et suurem osa soost jab suuremale ja väiksem osa väiksemale. 10.Tahan veevoolu seisma sundida ja jõe nõnda kütkesse panna, et siit keegi enam sisse ega välja ei pääse. 11.Kannupoiss, nad viskasid kive kes kaugemale saab.
skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054. a. katoliikluseks ja õigeusuks. 1070 pühitseti Breemeni peapiiskop Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinus(Johannes)
kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab, mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli sattunud Rastignac on talle elu lõpus toeks ja neid hirmsaid sajatusi vaheldumisi ,,oma inglikeste" kiitmistega. Vaestemaja väikeses toas saab ta tõesti aru, et tütardesse pandud tohutu vaev oli asjatu. Goriot tuleks hukka mõista oma tütarde elude rikkumises, nende ärahellitamises ja tuimaks muutmise eest, ent mitte tahtlikult. Ta oli naiivne ja ohvritoomiseks valmis härra ja selle eest teda süüdistada ei saa. Ent oma naiivsuseks oleks ta siiski võinud aru saada, et ta oma tütred totaalselt nii rikub.
Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud -- polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Keelatud oli kõik villaga seotu. 17
kus liinil aina nooremad kriminaalid silma jäävad. Meediahääl on valand meid üle poliitilise pasaga, vilusse jääb küsimus, mis puudutab tänavanoorukeid. Ei ei mitte sittagi ei ole tasa ma, kui näen naiivsete lubadustega valimisloosungeid, hämarate tänavate sõdurina, avalikkusele raporteerin, et hämarad tänavad on reaalsus, mitte noortekas või ZTV, olukorrad on täbarad, kriminaalsus, veenis voolab tappev Valge Pärslane ja HIV hei vaadake! Ekskursioonidele Kas kuulete sajatusi, needmist, Allasurutud raevu, mis kaane all ootab ülekeemist..... Kas tunnete seda trotsi, Põlgust ja vihkamist, Meeletut meeletut Kättemaksu ihkamist Kas näete neid pilke, Mis puurivad teist läbi, neis pole kübetki kahetsust, neis uhkus ei lase tunda häbi. Pimelinn mis pimelinn Pimelinn, oh pimelinn, uut ei kuule, ei näe mo silm. Pimelinn, miks mitte kirev linn, sest ikka vana, sama on ring. Pimelinn, oh pimelinn, so tänavail silmakirjalik on pind.
tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu
järel lauluga tänamine ning õnnistamine. Skemaatiliselt koosneb rituaal: 1) maskeerimisest, 2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba, 3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu
Needmine · Saagu, saagu, ma sajatan, saagu sind sõjariist surmama, Terav raud sind tappemaie, Saagu sulle salamahti Mõõgast sündima mõrtsukas, Valatud verest vaenlane! Saagu sa soossa surema, Mätta otsa mädanema, Põõsastikku pendimaie, Rägastikku raipenema! Öine nõuandja · Kahju, Kalevite poega! Vaga vere valamine Mõistab kohut sinu kohta; Veri püüab vere palka, Surm on surma sünnitaja; Vaga vere vermesida, Soome sepa sajatusi, Hella eide pisaraida, Sõsarate silmavetta Või ei võtta mõõga küljest, Kurja mingit kustutada. Mõõga hinna tasumine · Alevipoja avaldus "Sarvist härga seotakse, Sõnast meesta sõlmitakse," pani Kalevite poega Kuuldes kohe kohkumaie: Mõõga- võlg veel maksemata, Sepa kätte saatemata. Mõõga vastus · Kallis Kalevite poega, Kuninglikku kange meesi! Sul, kui viha süttinekse Meeletuska tõusenekse Humalaviha volilla, siis ei ole
Isolde tahtis teada, mida neiu oli neile rääkinud. Sellepeale pistis karjuma, et nad on mõrvarid, sest Brangien ei olnud rääkinud Isolde saladust välja. Isolde sai teada, et Brangien on siiski elus. Õukonna närukaelad on saanud tõe jälile. Ja kavatsevad uudise kuningale ette kanda. Nad rääkisid kuningale, et Tristan armastab kuningannat ning et sellest räägitakse juba palju. Kuningas ei usu nende sõnu esialgu. Kuid ei saanud nende sajatusi unustada, ta hakkas luurama õepoja järele, kuninganna järele. Aga Brangien märkas seda, hoiatas neid ja kuningal ei õnnestunud kuningannat kavaluse abil teolt tabada. Ta palus Tristanil lahkuda lossist, sest närukaelad süüdistavad teda reetmises, kuid ütles, et ta ei usu neid kuid nende õelad jutud on ta südant riivanud ja ainult Tristani lahkumine rahustaks seda. Ta läkski aga jäi Tintageli linna. Tristan vaevles palaviku küüsis. Aga isegi
Aga need ei julgenud kätt Jaanuse külge panna. «Ma olen sind kaks korda heaga minna käskinud,» ütles Jaanus tumedasti, «ara kaeba, kui kolmas kord on kurjem. Visake ta välja!» andis ta käsu oma sulastele. Kaheksa tugevat kätt tõstsid sipleva ja kääk- 77 suva kupja õhku, kandsid ta hoovivärava juurde ja viskasid sealt kukerkuuti välja. Tema järel lahkusid ka mõisasulased, salamahti naeru turtsudes. Hoovivärav pandi lukku. Jaanus tõmbas isa majja, et ta kupja sajatusi ei kuuleks. Ta oi veidi kahvatu, aga välispidi rahulik, kui ta isale rääkima hakkas, mis ta lossiaia müüril seistes oli kuulnud ja. näinud. Tambet vangutas mitu korda murelikult pead ja pomises: «Paha lugu. Väga paha lugu.» Tervel teel kirudes, longates ja sulaseid ähvardades jõudis kubjas koju. Parajasti astus noor lossihärra salga võõrastega lossitrepist alla. Nad olid pruukosti lõpetanud ja kõik heas tujus. «Teid ma nii ruttu minema ei lase
sada jalga maa sisse vaod?» «Ja sihuke kurat helistab veel angelust!» «Kurt! ükssilm! Küürakas! Peletis!» 1 2 8 «Vaadaketa nägu, rasedad naised! Ükski rohi ei aita nii kergesti enneaegu maha saada!» Kaks skolaari, Jehan du Moulin ja Robin Poussepain, hakkasid kõigest kõrist laulma: Kus varga nupp, seal nöörijupp! Kus suliliit, seal tuleriit! Tuhandeid muid teotusi hakkas sadama kui rahet. Hurjutusi, sajatusi, irvitusi ja kive tuli igast küljest. Quasimodo oli kurt, aga ta nägi kõike selgesti ja rahva viha avaldus samavõrra nägudel kui sõnades. Pealegi tegid kivihoobid irvituste mõtte igati selgeks. Algul hoidis ta end vaos. Aga vähehaaval lõdvenes ta kannatlikkus, mis piinameistri nuudi all kalgistunud oli, ja andis igale sääsepistele järele. Astuuria härg, kes pikadoori kallaletungimistest suurt väljagi ei tee, rae-vub kohe, kui koerad talle kallale tungivad või
annaabi.ee 
