Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saitama" - 10 õppematerjali

Jaapani rahvastik ja asustus
22
docx

Jaapani rahvastik ja asustus.

6 1,425,67 9. 9352 Kawasaki Kanagawa 8 144,35 1,222,91 10. 5445 Saitama Saitama 0 217,49 1,174,20 11. 1281 Hiroshima Hiroshima 9 905,01 1,045,90 12. 1304 Sendai Miyagi 3 788,09 13

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Fuji
14
docx

Fuji

Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub  Lääne­Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida­Jaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub  Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades  oludes kaugemalegi: itta Tōkyō laheidakaldale Chibasse, läändeHamana  järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji­Hakone­Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased  Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Referaat-vulkaan Fuji
5
docx

Referaat: vulkaan Fuji

Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Jaapani rahvastik
4
docx

Jaapani rahvastik

3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Kasutatud materjalid: https://en.wikipedia.org/wiki/Japan http://maailm.postimees

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Jaapani loodusgeograafia
10
doc

Jaapani loodusgeograafia

Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. 47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi. Majandus ja pinnamoe mõju sellele Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest.

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
Jaapan
27
doc

Jaapan

3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Enamus suure rahvaarvuga linnad asuvad Vaikse ookeani ääres. Linnade paiknemist mõjutavad kaubateed

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
Jaapan
13
doc

Jaapan

Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007) - suuremad linnad 2.1. Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena.

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
Jaapan
16
doc

Jaapan

2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 6 HARIDUS Haridussüsteem

Geograafia → Geograafia
77 allalaadimist
Roheline tee
19
docx

Roheline tee

neist kõige rohkem Hiina. Jaapan jääb toodetud koguselt teiseks, kuid ekspordiks läheb sellest ainult umbes 2%. 4.1 Teeistandused Jaapani teekasvatuse ala katab Honshu lõunapoolse ala ja Shikoku ja Kyushu väikesed saared. Mõningad parimatest teedest saadakse aladelt, mida hakati harima 100 aastat tagasi nagu Uji Kyotos. Tootmiskeskused asuvad Kagoshima, Saga, Fukoka, Nara, Mie , Kyoto, Aichi, Shizuoka ja Saitama prefektuurides, kus kliima on soe ja niiske, kuna valdused paiknevad mägede varjus. Jaapani stiil on istutada teepõõsaid sirgetes ridades ja lõigata hiljem madalaks, et korjajad saaksid nende vahel käia. Parimad teed kasvatatakse varju all kolm nädalat enne korjamist. Varjamine kontsentreerib klorofülli ja toodab sügavrohelise lehe, magusama maitsega ­ kuid see kurnab taime elujõudu. Varjutatud põõsad korjatakse üks kord aasta jooksul, kuna varjutamata sorte korjatakse neli korda.

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Referaat - Jaapan
42
doc

Referaat - Jaapan

4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun