Ideaalne integreerimislüli väljundsignaal kasvab (või kahaneb pidevalt püsiva kiirusega, kui xs 0 ja on konstantne. Kiiruse määrab hüppe suurus sisendil. Reaalsel integreerimislüli (kirjeldatav IT1-lüliga) on väljundsignaali kasvamiskiirus alghetkel null ja tõuseb pikkamööda lõpliku kiiruseni. · Diferentsiaalvõrrand: v (t)=Ku (t) · Ülekandefunktsioon: W (p)= K/p · Impulsikaja: w(t)=K(t) · Hüppekaja: h (t)=Kt 2) Siirde- ja sageduskarakteristikud, kui K = 1: I-lüli K=1. a) hüppekaja, b) Bode diagramm 3)Seos konstantse väärtusega sisendi ja väljundi tõusu vahel. Erineva väärtusega sisendid. Nagu näeme, on lineaarne sõltuvus. Suurendades sisend signaali 4 korda (1-lt 4-le) suureneb ka väljundsignaal 4 korda (10-lt 40-le) Aperioodiline lüli: 1)Teoreetiline ülevaade:
emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur kui vimendi enda vimendus muutub 1000000st poole viksemaks. Palju muutus siis tagasisidestatud vimendi vimendustegur %-des? 6. Tagasisidestatud vimendi sageduskarakteristikud erinevate tagasiside sgavuste (?) korral. 9. Kaudne sagedussntesaator
* bipolaarsed nahapinna elektroodid- mõjutavad ja uurvad pindmisi kiireid lihaseid * nõelelektroodid- lükatakse lihase sisse, uurivad aeglaste lihaste potensiaali * traatelektroodid Väsimusel väheneb lihases sagedus. Motoorsed ühikud on kiired(120 m/s) ja aeglased(60m/s) ja lihastes (5 m/s). EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Coaktivistsioon ja lihase koordinatsioon ja motoorsete ühikute mobiliseerimine töösse. M-vastus: sünkroniseeritud vastus lihases. H-refleks: seljaaju mootorsete ühikute aktiivsus. Aeglased motoorsed ühikud: 30-49 Hz
46,04 1,3328 100,04 1,8637 154,04 1,9960 48,04 1,3682 102,04 1,8725 156,04 1,9982 50,04 1,4019 104,04 1,8809 158,04 2,0003 52,04 1,4339 106,04 1,8889 160,04 2,0023 54,04 1,4643 108,04 1,8965 162,04 2,0042 Joonis 1. Siirdefunktsiooni graafik. Reguleerimisobjekti sageduskarakteristikud: Polaarkoordinaadistikku üleminekuks: Moodul: Nurk: Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristik komplekstasapinnal Reaal- ja imaginaarosa väärtused kui suureneb 0-ist lõpmatuseni: Tabel 2. Reguleerimisobjekti amplituud-faasi sageduskarakteristiku arvandmed Re() Im() Re() Im() 0 2,040 0 2,040 0 0,02 0,981 -1,276 1,609 -0,915
Magnitude (dB) 15 20 25 30 0 Phase (deg) 45 90 2 1 0 1 10 10 10 10 Frequency (rad/sec) Joonis 8. Aperioodilise lüli sageduskarakteristikud Graafikult on näha, et faasi-sageduskarakteristik muutub piirkonnas 0...-90. Kõige kiirem muutus toimub murdesagedusel, kus graafik langeb 20 dB dekaadi kohta. 8 Bode Diagram From: Constant (pt. 1) To: Integrator1 (pt. 1) 5 0 Magnitude (dB)
lahutada. Paaritute urimisel tema lõikeid erinevate impulsskarakteristikute korral tuleb tasapindadega. Aluspinnaga üksteise suhtes nihutatud paralleelse tasapinnaga lõikumisel sisendsignaalid summeerimise alusel tekivad määramatuse funktsiooni lahutada. SÜMMEETRILISE diagrammid millest enim kasut lõiget STRUKTUURIGA FIR FILTRI poolel maksimaalväärtuse nivool, SAGEDUSKARAKTERISTIKUD-filtri lõigete laiused sellisel nivool näitavad impulsskaja ja sageduskarakteristik on signaali eristusvõimet lõiketasapinnal omavahel seotud F teisendusega. muutuva parameetri suhtes. Impulsskaja on avaldatav järgmiselt: Määramatuse funktsiooni lõigete laiused poolel maksimaalväärtuse . Praktikas nivool näitavad antud signaali
sinusoidaalne jne. Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1 Xv 0 0 0,3 0,6 Dünaamilised karakteristikud võivad olla etteantud: 1) analüütiliselt a) diferentsiaalvõrrandi abil b) ülekande funktsiooni abil 2) tabeli abil 3) graafiliselt a) ajakarakteristik 4) grafoanalüütiline a) sageduskarakteristikud Diferentsiaalvõrrand. Diferentsiaal võrrand kirjeldab dünaamilise protsessi, mis kulgeb elementides ja diferentsiaal võrrandi lahend näitab kuidas muutub väljundsignaal aja vältel. An*dXVn/dtn + An-1*dXVn-1/dtn-1 +...+ A1*dXV/dt + A0*XV = Bm*dXSm/dtm + Bm-1*dXSm-1/dtm-1 +....+ + B1*dXS/dt + B0*XS n väljundsignaali kõrgem tuletis, millega määratakse diferentsiaalvõrrandi kõrgem järk An jne koefitsiendid XV väljundsignaal
Dünaamiliste omaduste uurimiseks kasutatakse sagedamini hüppekujulist signaali, impulsikujulist signaali, siinuse kujuline. T 0 1 2 3 XS 0 1 1 1 Xv 0 0 0,3 0,6 Dünaamilised karakteristikud võivad olla etteantud: 1) analüütiliselt a) diferentsiaalvõrrandi abil b) ülekande funktsiooni abil 2) tabeli abil 3) graafiliselt a) ajakarakteristik 4) grafoanalüütiline a) sageduskarakteristikud Diferentsiaalvõrrand. Diferentsiaal võrrand kirjeldab dünaamilise protsessi, mis kulgeb elementides ja diferentsiaal võrrandi lahend näitab kuidas muutub väljundsignaal aja vältel. An*dXVn/dtn + An-1*dXVn-1/dtn-1 +...+ A1*dXV/dt + A0*XV = Bm*dXSm/dtm + Bm-1*dXSm-1/dtm-1 +....+ + B1*dXS/dt + B0*XS n väljundsignaali kõrgem tuletis, millega määratakse diferentsiaalvõrrandi kõrgem järk An jne koefitsiendid XV väljundsignaal
1.9.4. Komparaator .............................................................................................. 17 1.10. OPvõimendi sageduskarakteristikud .............................................................
Kasutatakse lihashaiguste diagnoosimiseks. *EMG spektri keskmine sagedus väsimusel langeb, sest energiaressursid saavad otsa ning erutuse ülekanne aeglustub. *EMG spektri keskmise sageduse languse erinevus vaatlusalustel sõltub jõust, kehamassist, pikkusest, alaselja lihaste motoorsest võimekusest ja naha takistusest. EMG amplituud karakteristikud: * signaalide maksimaalne amplituud * mähisjoon * rektifitseeritud EMG * ruutkeskmistatud EMG * integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju
asendab endogeense järjestuse In vivo ajukuvamine Ei vigasta subjekti ehk pole invasiivne. - Staatilised – info struktuuri kohta – CT, MRI - Dünaamilised – info talitluse kohta – PET, fMRI, EEG - CT – nagu röntgen aga 3D, ajukuvamine. Ksautab peeneid paralleelseid kiiri mis on läbi aju suunatud röntenkiirte detekrotile. - MRI – tugevasse magnetvälja asetatud aatomituumad resoneerivad ja emiteerivad raadiosagedusel signaale. Erinevad sageduskarakteristikud tõlgitakse kuvass. Kogu keha. - PET – aju metabolismi visualiseerimine. Mõõdab manustatud radioaktiivse ühendi poolt emiteeritud radioaktiivsust mis viidud organismi. Näita milline piirkond aktiveerub ja saab vaadata mis piirkonnad on omavahel funktsionaalselt seotud. Saab määrata retseptorite asukoha ja jälgida haiguste või ainete manustamise mõju neile - fMRI – magnetväljas resoneerivad eri moel hapnikuga rikastatud ja rikastamata
kriitilisel sagedusel f0. 8 Süsteemi stabiilsuseks on tarvis, et avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel oleks väiksem kui üks. Kui avatud süsteemi võimendustegur kriitilisel sagedusel on suurem kui üks, ei ole see automaatreguleerimissüsteem talitlusvõimeline kontuuri sulgemisel osutub ta mittestabiilseks. Kui süsteemi sageduskarakteristikud on teada, saab süsteemi stabiilsust kontrollida. Kui summaarne logaritmiline amplituudkarakteristik on kriitilisel sagedusel f 0 ühest väiksem, siis on süsteem stabiilne. Kriitilisel sagedusel langeb faasikarakteristik () 180°-ni. Reguleerimissüsteemi stabiilsuse ja reguleerimisprotsesside iseloomu matemaatiline analüüs seisneb süsteemi vabaliikumise võrrandi uurimises. Selleks, et lineaarse ja konstantsete kordajatega diferentsiaalvõrrandiga kirjelduv
annaabi.ee 
