selga sulist sooja kinda, Seda sigimisehimu! taha lustiliku saba, tiivad külge - laulu rinda, Seisab enda õnnest rõhut - õhk kõik veretama lõhut. et see tõuseks, ja see tõuseks, erk ja vaba. Nüüd ta upub endakattu, oma hullund vilja sattu. Nüüd on marju, nüüd on marju! Kuskil pole nendest varju: ruttab rüppe, ripub põue - verev katus üle õue. Värav ägab sagarates, tormamas neid treppi mattes juba rõdu poole, kuna uksest uhkab puna, puna. Hommikul ja aknast sisse vägisi su magamisse veereb kobarate muna, unne undab puna, puna. Kevad Tühjad tunnid Näe, lihavaks löönd võsuluu Olen-elan - vaaruv vari: ja okste puntras hargneb sõlm lämmatab see päeva pudu, ja paisub pungi-punglev puu, hajub õhtusse kui udu kui laine laiub metsahõlm
seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e
välja aju erinevused. Imiku aju puhul areneb esialgu parem poolkera ja seejärel vasak, tüdrukute puhul toimub see varem. Seetõttu omandavad tüdrukud keerulisi verbaalseid oskusi isegi aasta varem kui poisid. Poistel on enam arenenud parema ajupoolkera teatavad piikonnad. Selle tõttu on poistel parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehhaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Tüdrukute prefrontaalsed- ja kuklasagarad arenevad rohkem ja kiiremini kui poistel. Prefrontaalsetes sagarates viib emotsioonide reguleerimine otsuste tegemiseni. Sellest tulenevalt kontrollivad tüdrukud poistest paremini oma impulsiivset käitumist; hindavad õigemini riske ja ebamoraalset käitumist. Poisid kalduvad olema füüsiliselt agressiivsemad ja suhtlevad mitteverbaalselt. Kuklasagarates toimub ka aistingute töötlemine. Tüdrukud võtavad vastu suurema hulga aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad tüdrukud paremini kui poisid; samuti tunnevad paremini
Seest limane. Koosneb 16- 20 kõhkrelisest poolrõngast. Funktsioon: Juhib õhku kopsudesse ja kopsudest välja. Peabronhid bronci principales Jagunevad 2- parem on lühem , vasak on pikem. Omakorda jagunevad väiksematetks osadeks, kuni lõpevad alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. Kopsu pulmones; Parem kops- pulmo dexter- 3 sagarat ; Vasak kops- pulmo sinister- 2 sagarat Kopsusagarik on kopsu eraldiseisev osa. Funktsioon: Toimub gaasi vahetus sagarates. Täpsemalt kopsualveoolides. Kopsude vereringe süsteemid: 1. Väikevereringe varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi. 2. Suurvereringe tagab vereringe kopsudes eneses varustades kopsu hapniku ja toitainetega. Kopsualveool- kopsu kõige väiksem anatoomiline-funktsioonaalne ühik, e sombud, mis teostavad kopsude peamist gaasivahetust. Kopsukelme pleura- serooskelme, mis on mõlema kopsu ümber.
EKG - elektrokardiograafia Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks. Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi. Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi ... Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi. Ajukoore pidurdusseisundit. Täiskasvanul esineb ka aegajalt uneajal, aga ka narkoosis. Lastel uneajal ja imikutel võib vahepeal ärkvel olles ka esineda. Delta - on veelgi suurema amplituudiga. Sagedus 0,5-4hz, väga aeglase amplituudiga. Ebakorrapärase kujuga. Moodustab sügavat pidurdusseisundit. Narkoosis
kinniste silmadega. Elektroentsefalogrammi registreeritakse tavaliselt ruumis, kus on hämar ja pime. Kui anda käsklus silmad lahti teha, siis alfarütm kaob ja asendub beetarütmiga. Sellist alfarütmi järsku kadumist nim depressiooniks. Alfarütm kaob ka siis, kui antakse mõtlemisülesanne või kuskilt tuleb heliärritus. Beetarütm ebakorrapärase kujuga lained, amplituudiga 5-30 mikrovolti, sagedus 14-30 Hz. Domineerivad otsmiku sagarates. Nad isel ajukoore aktiivset seisundit. Vaimse pinge korral esinevad ka kiiru- ja kuklasagarates. Kui nad esinevad suhteliselt pikemat aega (minuteid), siis võib see viidata patoloogiale.Beetarütm on ka orientatsioonirefleksi (refleks, mis käitub uue signaali olukorramuutusel) näitajaks ehk korrelaadiks. Teetarütm suhteliselt ebakorrapärase kujuga rütm, amplituudiga 50-100 mikrovolti, sagedusega 4-7 Hz. Teetarütm täiskasvanul isel ajukoore pingutusseisundit, aga lastel
seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult 1. Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine 2. Tundlikkuse juhtimine 3. Motoorika e liigutuste juhtimine 4. Reflekside juhtimine e
parietaalsagarates ja suurenenud närvikiudude projektsioonid temporaal ja frontaalsagara vahel. VI LOENG - KUKLA- JA OIMUSAGARAD Kuklasagarad - Tagumine osa ajust mis paikneb kukla all. - Töötab nägemisinfo töötlusega - Keelekäär, fusiformne käär Info liikumine silmadest nägemistöötluse aladele - Reetina > nägemisnärv > nägemisristmik > nägemistrakt > V1 > muud nägemisinfo töötluse alad - Visuaalne töötlus jätkub teistes sagarates Nägemistöötluse alade funktsionaalne jaotus - V1 – primaarne nägemistöötluse ala, kui see kahjustatud siis inimene ei näe midagi - V2 – sekundaarne, tödeldakse edasi infot mis V1 vastu võtab - V3 ja v4 – võimalik eristaad kas info on objekti või liikumistaju - V3 – liikumisanalüüs - V4 – ventraalne vool, seotud objekti kuju analüüsiga - V5 – liikmistaju analüüs, liikumise kiirus ja suund - V6 – liikumistaju keskkonna suhtes
Suremus ja tõsised neuroloogilised puudused on 4…20 korda tõenäolisemad kui teiste põhjustega meningiitide puhul. Pneumoonia. Ägeda algusega krupoosne pneumoonia, letaalsusega 5% (vanemaealistel, immunokompromiteeritutel). Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit. Eelneb reeglina viirus, pärast mida PMN-id infiltreeruvad, põhjustavasd obstruktsiooni. Otiit reeglina noortel lastel, sinusiit kõigis vanusgruppides. Baktereemia. 25…30% pneumooniajuhtudest, 80% meningiidijuhtudest. Võib tekkida endokardiit. Diagnostika.
annaabi.ee 
