Juhendaja: Tartu 2014 Grupp: SAEMATERJALID Immutatud saematerjali kasutamine pikendab niisketes tingimustes või väliskeskkonnas asuvate ehitiste, rajatiste või konstruktsioonide eluiga. Materjalide kasutamisele, ühenduste ja liideste tegemisele piiranguid ei ole. Immutada võib mistahes ristlõigete ja kujuga saematerjale. Saematerjal on kahest või enamast küljest saetud puitmaterjal. Saematerjali liigitatakse puuliigi ja kvaliteediklasside järgi. Tänu sellele saab vastavalt vajadustele leida alati sobiva materjali. Kuna puit on looduslik materjal, on tema välisilme ja füüsikalised omadused tihti erinevad. Omadused sõltuvad puuliigist ja kasvutingimustest. Üldjuhul kasutatakse ehituses männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna
männi ja kuuse ehk okaspuu saematerjali. Seda eelkõige konstruktsioonides, kuna okaspuu säilib hästi ka niiskemas keskkonnas. Oma omadustelt on kuusk ja mänd üsna sarnased ning neile lubatud koormused on samas suurusjärgus. 18 %-se suhtelise niiskuse juures on männipuidu erikaal keskmiselt 490 kg/ m3 ja kuusel 460kg/m3. Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm;
7. Milliste tingimuste juures omandab puit tasakaaluniiskuse? 8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere?
4 riiki: Sudaan, Tšaad, Niger, Mali 3. Millele orienteerub metsatööstus ( mis on paigutust mõjut kõige olulisemad tegurid). Metsatööstus orienteerub transpordile. 4. eesti metsatööstus, mida müüme, kuhu. millega tegeldakse Imavere, Kunda. Väidan, Eesti metsat on läinud üha paremini. Imavere saeveski - Imavere spetsialiseerub saetud materjalile ning liimpuit komponentidele ning liimpuittaladele. Imavere saeveski alustas tööd 1994a. Imavere saeveski toodab peamiselt saematerjale ning liimpuit komponente nagu talad, sõrmjätkatud materjal jne. Kunda - AS Estonian Cell on Kundas asuv haavapuitmassi tehas, mis alustas tootmist 2006. aasta aprillis. Täiesti uue tehase rajamisinvesteeringu maht oli 153 miljonit eurot, mis oli seeläbi suuruselt teine välisinvesteering Eesti tööstusesse. AS Estonian Cell on: ● Ainus haavapuitmassi tehas Eestis ● Üks suurimaid välisinvesteeringuid Eestisse ● Eesti suurim biogaasitootja
· 12.Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? · 12. ehituslikud ja keemilised vahendid · 13.Antiseptimise viisid... · 13.võõpamine ja ülepiserdamine · 14.Millise temp.-i juures toimub puidu isesüttimine? · 14. 500C · 15.Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 15. puit isoleeritakse kuumuse allikatest mittesüttiva materjaliga. · 16.Puidu kuivatamise meetodid: (3) 16. Õhkkuivatamine, Kamberkuivatamine, Elektriline kuivatamine. · 17.Nim. saematerjale: (5) · 17. Poolpalgid, Servatud palgid, Servamata lauad, Servatud lauad, Prussid · 18.Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 18. Puitlaastumassi hulka viiakse sünteetilisi vaikusid ja pressitakse toode kuumalt kokku. · 19.Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 19. Valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. · 20.Kuidas valmistatakse vineere? 20. liimitakse õhukesed puitlehed, nn spoonid, kokku paketiks.
suuremaks sadamaoperaatoriks Muuga sadamas. Laevade laadimisoperatsioone on võimalik teostada üheaegselt kolmel kail. Kaide kogupikkus on 600 m, süvis - 13 ja 12,5 meetrit. Töödeldakse erinevat liiki kaubalaevu veeväljasurvega alates 1000 tonnist kuni 50 000 tonnini. Praegu töödeldakse terminalis põhiliselt sega- ja puistlaste: väetist (puistena) ning kottides (big-bag`is), metalle (s.h. ka värvilisi), paberit, tselluloosi, seadmeid ja konstruktsioone, puit- ja saematerjale, veoseid kottides, konteinereid ja külmutatud kaupa. 21 Iga kuu töödeldakse ligi 40 laeva erineva suuruse ja mahuga ning kuni 100 000 t veoseid teistelt transpordivahenditelt. Näiteks raudtee kaudu saabub või läheb teele paber, metall, kakaouba j.m.s. Kokku töödeldakse kuni 1000 vagunit kuus. Autotranspordil saabuvad või lähevad teele väikeklientide erinevad veosed, see moodustab 60 % terminali
..................................................................................................... 7 13. PUIDU NIISKUS- STANDARDNIISKUS, RUUMIKUIV PUIT NING ÕHUKUIV PUIT?.................7 14. MILLISEID PUIDU VIGU VÕIB ESINEDA NING KUIDAS PUIDULE MÕJUVAD?......................7 15. KUIDAS KAITSTAKSE TÜÜPILISELT PUITKONSTRUKTSIOONI TULE EEST?........................8 16. MILLISTE MEETODITEGA ON VÕIMALIK PUITU KUIVATADA?...........................................8 17. LOETLE PUIDUST SAEMATERJALE JA POOLTOOTEID......................................................9 18. MIS ON VINEER JA KUS KASUTATAKSE?.......................................................................9 19. MIS ON PUITKIUDPLAAT JA KUS KASUTATAKSE?..........................................................9 20. MIS ON JA KUIDAS SAADAKSE TERMOTÖÖDELDUD PUIT, KASUTUSKOHAD?...................9 21. LIIMPUIT- MIS SEE ON, KUS KASUTAN?......................................................................10
kindlaid saemat. mõõtmeid, sest neid on igas mõõdus. Teisisõnu hoitakse kokku materjali. Materjal võib olla 10 mm paksune või 50 mm laiune jne äärmusest äärmusesse vastavalt vajadusele. Hööveltatud saematerjaliks on materjal, kus kas või üks pind on hööveldatud. Kui eelmainitud saematerjalidel hööveldada kasvõi üks pind saamegi hööveltatud saematerjali . Järelikut, nii palju, kui on erimõõdus saematerjale ja nende sordimente, on olemas kindlasti hööveldatud saematerjale (tegelikuses veel rohkem). (liistud, ukselangid....) Hööveltatud saematerjali saadakse kas rihthöövlil, nelikhöövlil, freespingil, tüüblimasin või nt paksusmasinal. 3.Värv- saadud peenjahvatatud pulbri e pigmendi e värvimulla lisamisega lakile. Õlivärv- saadud värvimulla lisamisega õlilakile, lahustipõhine värv. Lakk- kilemoodustaja lahus orgaanilises lahustis või vees. Kuivades lahusti aurub ja pinnale moodustub tugev läbipaistev kile.
8. Millises suunas on mahumuutused puidus kõige suuremad? 9. Kuidas jagunevad puidu praod? 10. Puidu kasvuvead … 11. Kuidas jagunevad mädaniku põhjustavad seened? 12. Nimeta kaks põhimõttelist meetodit puidukaitseks mädaniku vastu? 13. Antiseptimise viisid … 14. Millise temp. – i juures toimub puidu isesüttimine? 15. Puidukaitse meetodid süttimise vastu. 16. Puidu kuivatamise meetodid? (3) 17. Nim. saematerjale? (5) 18. Kuidas valmistatakse puitlaastplaate? 19. Kuidas valmistatakse puitkiudplaate? 20. Kuidas valmistatakse vineere? KIVIMATERJALID Kivimaterjalid 1. looduskivimaterjalid 2. tehiskivimaterjalid 2,1. keraamika e põletatud tehiskivid 2,1. põletamata tehiskivid LOODUSKIVIMATERJALID SISSEJUHATS Looduskivid on ühed vanimad ehitusmaterjalid.
..100 mm, laius peab olema paksusest vähemalt 2 korda suurem; prussid - neljast küljest saetud, paksus on üle 100 mm, laius peab olema paksusest vähem kui 2 korda suurem; 41 latid – erinevad prussist sellega, et lattide paksus on alla 100 mm; liiprid – materjalid igasuguste rööbaste jaoks. Joonis 3.9.1. Puidust saematerjale: a) poolpalk, b) servatud palk, c) servamata laud, d) servatud laud, e) latt, f) pruss, g) liiper. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust. Laudu tehakse nii okaspuidust kui ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m³). Pooltoode. Peale saagimist on seda materjali veel töödeldud, näiteks hööveldatud, freesitud jne.
annaabi.ee 
