Friedrich Reinhold Kreutzw ald Elukäik Sündis 26.12.1803 Jõepere mõis Ema - mõisateenija Ann Isa - pärisorjast kingsepp Juhan 18.08.1833 abiellus Marie Elisabeth Saedleriga 2 tütart ja 1 poeg - Adelheid Anette, Marie Õpingud 1815-1817 - saksa õppekeelega Rakvere algkool 1817-1818 - Rakvere kreiskool 1819-1820 - Tallinna saksa kreiskool 1823 - sooritas õpetajaeksami 1826-1833 - Tartu Ülikool Eesti kirjakeele arendaja Lõi eesti keelde mitmeid sõnu Aabits ja lugemik "Uus Tallinna maakeele ABD ja lugemise raamat lastele" Oli abiks F.J.Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" koostamisel
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Kolleegiumi- nõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures. Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule. Vanemad: isa - Juhan Reinholdson (1766-1832 kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees, vabastatud pärisorjusest 1815), ema - mõisateenija Ann (1770-1846). Abiellus 18.augustil 1833.aastal Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888, kelle isa oli pärit Mecklenburgist), pulmad toimusid Viru-Nigulas. Lapsed: tütred - Adelheid Anette Blumberg (1834-1895, kes abiellus kirikuõpetaja Gustav Blumbergiga), Marie Ottilie (1836-1851) ja poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845-1910). Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum. Teosed: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840) "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847)
— õnnelaulu kuulsin kõigis ma. Täna jälle kuulen nende hääli — õnn on läinud, pisarad on jäänud! Pärn veel haljas; lilled, õitsete; ojalained voolavad veel ruttu — minu valust räägivad nad juttu ja su valest, kadund armuke. Friedrich Reinhold Kreutzwald Eesti kirjanik ja võru linnaarst (26. detsember 1803 - 25. august 1882 ) Tema peateoseks oli Eesti rahvuseepos 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, Kalevipoeg (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", Kilplased, Reinuvader Rebase lood. Hoolimata majanduslikest raskustest,jõudis ta ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Kreutzwald oli eeskujuks ja autoriteediks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja teistele luuletajatele. Sinu pilt Ma näen, kuis välgud sädevalt
· Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks. · Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust. · Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga. · Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat. · 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks. · 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks. · Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse. · aastal 1882 13. august kell 6 hommikul Kreutzwald sureb. · Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule. H. Tammsaare
omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Tema teoseid: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840), "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861), "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847), "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848), "Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865,
'' Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803(Jõepere mõis)-1882(Tartu)) Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst .1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus linnaarstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema jutustused ''Reinuvader Rebane'' ja '' Kilplased''. Samuti ka ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' ja '' Kalevipoeg'', mida on tõlgitud eesti keelest ka teistesse keelstesse.1833 abiellus Kreutwald Marie Elisabeth Saedleriga. Neil sündis poeg Alexis Kreutzwald. Kreutzwald on maetud Vana- Jaani kalmistule.''Viinakatk'',''Sipelgas'',''Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on'',''Reinuvader Rebane'', Angervaksad''
Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III järgu arstidiplomi, võttis vastu linnaarsti koha Võrus, ostis maja ja abiellus sakslanna, tinast tarbeesemete valmistaja tütre neiu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle vanemate juures Tartus oli Kreutzwald olnud ka korteris. Võru periood kestab Kreutzwaldi elus 33 aastat 1833-1877, sellesse ajavahemikku jääb kogu tema viljaks ja mitmekülgne literaaditegevus. Pärast arstipraksise lõpetamist kolib Kreutzwald 1877 taas Tartusse, jääb koos naisega peatuma tütre perekonda. Kreutzwald suri külmetushaiguse tagajärjel 25. aug 1882 Tartus, tema põrm on maetud Tartu Jaani kalmistule. Mitmekesise ja suure koormusega arstitegevuse kõrval kujuneb
Ongilt, Juss Piholt jt. Pakuvad vaatajale kunstielamuse, mis kutsub tutvuma Kreutzwaldi loominguga. Samas asuv näituseruum on suhteliselt väike, aga võimaldab avada ja täiendada mõnda teemat süvitsi. 16 DR. FR. R. KREUTZWALDI PEREKOND NING SUHTLUSRINGKOND Mälestusväärne päev Kreutzwaldile on 7. märts. 7. märtsil 1828. aastal tutvub ta oma tulevase naise Marie Elisabeth Saedleriga (1805-1888), kelle isa majas Tartus Kivi tänavas on ta ülikooliaastatel korteris ja kostil. Viie aasta pärast 7. märtsil 1833. aastal sõidab noor arst, kes alles paar päeva tagasi kolmanda järgu arstiks atesteeritud, aga arstivanne veel andmata, Võrru. Ülikooliõpingud on pikale veninud ja isa Juhan Kreutzwaldi surm on sundinud neid kiirustades lõpetama. Ehk on kiirustades valitud ka töökoht väikeses ja saksikus provintslinnas, kus temast peab saama vabalt praktiseeriv
tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Võrus asub Kreutzwaldi majamuuseum.[4] Rahvusliku liikumise algus 1950. aastateks põimusid Eestis rida erinevaid tegureid uueks kvaliteediks algas uus masside ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks. Suurt osa atendas selles J. V. Janseni tegevus. Vaesuse kiuste oli Jansenil õnnestunud saada suhteliselt korralik haridus
Kreutzwald sündis 1803.aastal mõisteenijate perre. Oma nime sai sünnikoha Ristmetsa järgi. Haridustee polnud pidev, ta töötas nii õppimise vahepeal kui ka kooli lõpetamise järel. Kui ta oli algkooliõpetaja, alustas rahvalaulude ja-juttude üleskirjutamist. Ta otsustas Tüsse arstiks õppima minna. Seal tutvus ta Faehlmanniga, kes temaga sarnases. 1833 lõpetas ülikooli ja võttis vastu Võru linnaarsti töö. Ta lõi perekonna saksa päritolu Maria Elisabeth Saedleriga. Oli mitmete seltside liige, tegi kaastöid väljaannetele. Kirjutas artikleid ajalehtedele, rahvaraamatuid, jutte, luuletusi. Kulutas ,,Kalevipoja" esiktrüki eest saadud rahalise auhinna raamatu rahvaväljaande trükkimiseks. Peale pensionile jäämist 1877.aastal asus Tartusse, kus ta 1882.aastal suri. LOOMINGU ÜLEVAADE Oma loomingulises tegevuses toetus: a) Rahvaluulele b) Ainet sai saksa kirjandusteostest 1.Luuletused.
annaabi.ee 
