IO3 kulub moolides 2 korda rohkem kui Hg22+, seega saame stöhhiomeetrilist moolide arvu sisaldava - IO3 lahuse mahu leidmiseks kirjutada võrrandi: - 2 × (25.00×0.04132) = Ve × 0.05789, avaldades IO3 lahuse mahu Ve, saame, et Ve = 35.69 ml - b) Kui on lisatud 34.00 ml IO3 , siis pole sadestusreaktsioon lõpuni jõudnud ja [Hg22+] määrab reageerimata Hg22+ moolide arv 25.00+34.00 = 59.00 ml lahuses. Reageerimata Hg22+ moolide arv on: (0.02500×0.04132) – (0.03400×0.05789)/2 = 10.33 × 10-4 – 9.841 × 10-4 = 0.489 × 10-4 mooli Lahuse maht on 59.00 ml = 0.05900 L, seega on Hg22+ lahus 0.489 × 10−4 = 8.29 × 10 −4 M 0.05900
emulsioonivärvid 104. Lakid: mõiste liigitus. Lakk -vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme ning mis sisaldab orgaanilist lahustit. Lakitud põrandapinnal on pinnakihiks kile. See kile on vastupidav kriipimisele, aga ta pole kunagi nii kõva, et oleks täiesti kriipimiskindel. Vee baasil, Polüurentaanlakid, õli- polümeerlakid, happega kivinevad lakid, kruntlakid 105. Uued keraamilised materjalid. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks. Zn + CuSO4 ® ZnSO4 + Cu II 0 Cu2+ + 2e- => Cu oksüdeerija 0 +II
Näiteks aktiivsüsi, silikageel, aktiivmuld, Pt must jt. kruntlakid § Adsorbaat- pinnale adsorbeeruv aine (gaasisegude või lahuste komponendid). 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed Mittepööratavad ioonireaktsioonid: adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et - Sadestusreaktsioon; adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti - Kompleksi moodustumise reaktsioon; saab palju kordi kasutada. - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga
lahuste komponendid). kruntlakid füüsikaline van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et 103. Keemiliste reaktsioonide liigitus. adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: Adsorbent on regenereeritav ning ühte ja sama adsorbenti Sadestusreaktsioon; saab palju kordi kasutada. Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; Keemiline: Seotud keemilise sideme tekkega Kompleksi moodustumise reaktsioon; adsorbendi pinna ja adsorbaadi vahel. Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon § Mittepööratav ; sama adsorbenti saab kasutada ainult Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga üks kord
Kuivamine toimub reaktsiooni teel. sisaldab formaldehüüde, mis tervisele ohtlikud. · Kruntlakid puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puidu värvust saab vähe mõjutada, isoleeriva mõuga. Keemiline reaktsioon keemiliste sidemete ümberkujunemise protsess, millega kaasneb energia neeldumine või vabanemine soojusena, kiirgus- või elektrienergia kujul. 1. Mittepööratavad ioonireaktsioonid: · Sadestusreaktsioon, · Gaasilise ühendi tekke reaktsioon, · Kompleksi moodustumise reaktsioon, · Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2. Pööratav ioonireaktsioon. Nt. nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. Soojusefekt soojushulk, mis püsival temperatuuril eraldub või neeldub ainete mittepöörataval ja täielikul reageerimisel.
ultraviolettkiirguse) mõjul fotosüntees Sadestamisreaktsioonid tekib sade (katlakivi) Neutralisatsioonireaktsioonid omavahel reageerivad happe vesinikioonid ja aluse hüdroksiidioonid moodustades väga püsivad vee molekulid, happe anioonid ja aluse katioonid reaktsioonist osa ei võta ja jäävad ioonidena lahusesse. Kasutatakse palju heitvee puhastamisel ja soolade valmistamisel 1. Sadestusreaktsioon ja lahustuvuskorrutise mõiste Ks konstantne suurus, mis väljendab ioonide korrutist lahuses 1. Neutralisatsioonireaktsioon 2. Redoksreaktsioonide mõiste ja tasakaalustamine Keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. Oksüdeerija liidab elektrone - tema oa väheneb (redutseerub), lihtained, millede aatomid seovad
Silitsiidid, boriidid, fosfiidid, seleniidid, telluriidid. Valmistatakse kõrgel temperatuuril, seega termiliselt vastupidavad. Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
kemikaalikindlusega. Kuivab 1-3 h, mittepõlevad. 2)Polüuretaanlakid -> polüestervaik + isotsüanaadid+ lahusti Kuivamisel eraldub lahusti ning edasi toimub keemiline reaktsioon. Kasutatakse väga suure koormustaluvusega pindadel. Lakk lõhnab lahusti järgi, on veekindel, kile on elastne ja kemikaalikindel, suure koormustaluvusega, ei kolletu, kuivamine 6-10 h. Lakk reageerib niiskusega. 101. Keemiliste reaktsioonide liigitus 1)Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 102. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone) Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta (vt. eelmine slaid) ja muutusega kulgevateks reaktsioonideks
Muud omadused: mehaanilise koormuse talumine kõrgetel temperatuuridel, kõvadus, väike tihedus, vastupidav hõõrdumisele ja korrosioonile. Kasutatakse kõrgtehnoloogias, näiteks elektroonikas, optikas. 106. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 26 Liigitus: 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon) 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon 107. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Reaktsioone võib liigitada oksüdatsiooniastme muutuseta ja muutusega
- Happega kivinevad lakid- kahekomponentsed lakid, kõvendiks on hape. Kuivamine toimub reaktsiooni teel. Sisaldab formaldehüüde, mis on tervisele ohtlikud. Lakk kuivab kiiresti 1-3 h. - Kruntlakid- puidu kruntimiseks mõeldud lakid. Puitpinna värvust saab krundiga vähe mõjutada – enamasti heledamaks. Spetsiaalkrundid on isoleeriva mõjuga 105. Keemiliste reaktsioonide liigitus. 1) Mittepööratavad ioonireaktsioonid: - Sadestusreaktsioon; - Gaasilise ühendi tekke reaktsioon; - Kompleksi moodustumise reaktsioon; - Nõrga elektrolüüdi tekke reaktsioon (neutralisatsioonireaktsioon). 2) Pööratav ioonireaktsioon: nõrga happe ja nõrga aluse vaheline neutralisatsioonireaktsioon. 106. Redoksreaktsioonid, mõiste (osata tasakaalustada redoksreaktsioone). Redoksreaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide
annaabi.ee 
