Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame-veresoonkonna haiguste tõttu. Suure õhusaastega piirkonnas elavatel inimestel esineb sageli köha, hingamisraskusi ja silmade kipitust. SADEMEVESI TALLINNAS Tallinna sademevesi juhitakse ära mitmes suunas, peamiselt merre, aga ka linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele Rannamõisa teel asuva endise Vasara tsehhi ja loomaaia sademevesi. Kollektor suubub merre Rocca al Mare lõbustuspargi lähikonnas. Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest
keskkonda. On öeldud, et seal, kus asuvad põlevkivitööstused, on Eesti oludes tegemist kõige 2 tõsisema reostuspiirkonnaga, sest nii põlevkivituhk kui ka poolkoks on loetud ohtlike jäätmete hulka. Tuhaplatoodele põlevkivituha transportimisel tekib vesi, mida kasutatakse jälle ja jälle, mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis
gaasimahutid) või soojuspumpade baasil. Samuti võib küttevarustuse tagada ahjuküttega. Krundil 2 on võimalik kasutada pikki Nigli tänavat kulgeva gaasitrassi olemasolul kütteallikana maagaasi. 1.9. Keskkonnakaitse Praegusel ajal planeeritaval alal hoonestus puudub. Lähim hoone asub planeeritava ala piiril. Planeeringuga kavandatud ehitised ei ole keskkonnaohtliku mõjuga. Olmereoveed kanaliseeritakse ja juhitakse magistraalvõrku ja juhitakse puhastusseadmetesse. Sademeveed hajutatakse kruntidele. Moodustatud kruntidel võib olemasolevat kõrghaljastust ümber planeerida, hoonestusala alla jäävad puud eemaldada. 1.10. Tuleohutus Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul või valdajal. Planeeringualal paiknevad juurdepääsud ehitistele hoida aastaringselt vabad. Planeeritavad 6 hooned peavad vastama TP-2 tulepüsivusklassile. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates
200 (3 tk.) ja SBŠ – 250MHA (1 tk.). Nende kasutamise aeg on 50 000 meetrit. Põlevkivi ja veekõrvalduskraavide puurimisel kasutatakse Aidu karjääris alates 2004. aastast puurseade SMAG (SVM 89-Rad). See puurseade on mobiilne, varustatud hea tolmueemaldussüsteemiga ja teenindava personali jaoks on loodud mugavad tingimused. 3. Veekõrvaldus Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik tranšeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti.(ep.ee) Algul kuivendamine ja veekõrvaldus toimusid drenaažistrekide abil. Alates aastast 2000 drenaažistrekkide läbindamist enam ei toimu. Karjääriväljal läbindatud järgmised drenaažistrekid:
Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni. Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu. Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see pumbatakse maapealsesse
07 m, lõuna piirist on 17,5 m (Täpsemad mõõdud vt Asendiplaan). 2.4. Vertikaalplaneering ja sademevee käitlemine. 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahendus ja hoone paiknemiskõrgus Hoone perimeetril projekteeritud kõrgusmärgid on olemasolevast maapinnast ~43-60cm kõrgem. Projekteeritud krundisiseste sillutatud teedete ja platside kõrgusmärgid on vahemikus 31.25- 31.55m. Hoone suhteline 0,00 kõrgusmärk = 33,20 abs.k.m. 2.4.2. Sademevee käitlemine Sademeveed juhitakse haljasaladele. 2.5. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine. 2.5.1. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid Juurdesõit krundile on ida poolt, teelt. Jalakäiate sisepääs on tagatud ka krundi ida poolt, jälgvarava kaudu teelt. 2.5.2. Juurdesõidutee,krundisisesed teed ja platsid Krundil on ettenähtud 10 parkimiskohta. 2.6. Teed ja platsid Krundile on otsene sissesõit sõiduteelt pikkusega ~4,0 m.
kihid A/A' se Väljatavad kihindid kobestatakse võimsa buldooser-kobestiga, so kihindid küntakse üles buldooseri külge ühendatud lõiketera kujulise tööorganiga kuni 1,5 m sügavuseni. Põlevkivi vahekihid ekskaveeritakse puistangusse. Põlevkivi laetakse kalluritesse, kas kopplaaduri või ekskavaatoriga, ning veetakse vahelattu Veekõrvaldus Vee sissevool karjääri kui maapinnas olevasse süvendisse on paratamatu. Toiteallikaks on nii pinnase- kui ka sademeveed. Veekõrvalduse eesmärgiks ongi hoida kõik transeed kuivana, et vesi ei takistaks põlevkivikihindi väljamist. Tekkiv veelangatuslehter aitab kuivendada veel väljamata varusid, mis oluliselt mõjutab põlevkivi kvaliteeti. Igal kaevesammul moodustatakse puurimis- ja lõhketöödega kuni 7 m sügav suletud veekraav. See on ühenduses veotransee all ca 5 m sügavuses oleva kuivendusstrekiga. Mööda kuivendusstrekki voolab vesi pumbajaama, kus see
5 18.02.2018 Reovee puhastusprotsess · Kanalisatsioonist pärit reovesi suunatakse pumbamajja, sademeveed · mangaan (Mn) kogutakse samuti; · raud (Fe) · Mehaaniline puhastus: eemaldatakse võrede abil suuremad tahked jäätmed ja liiv; · Cl-, F- · ammoonium (NH4+)
biopuhastites. Aktiivmudas elavad mitmesugused algloomad, bakterid jt mikroorganismid, kes toituvad reovees olevatest orgaanilistest ühenditest, kõrvaldades sel moel reostuse. Erinevad organismid lagundavad erinevaid aineid. Aktiivmudas elavatele mikroorganismidele luuakse sobivad elutingimused, näiteks pumbatakse puhastisse õhku, et algloomad saaksid hingamiseks hapnikku. Pilt ja alltekst: Tallinna ja ümberkaudsete valdade reo- ja sademeveed puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Puhastusprotsess on täielikult automatiseeritud, töötajad jälgivad selle kulgemist arvutiekraanidelt. Puhasti läbinud vesi juhitakse merepõhja paigutatud toru mööda kolme kilomeetri kaugusele merre. Päevas puhastatakse keskmiselt 100.000-140.000 kuupmeetrit reovett. 2008. aastal puhastas reoveepuhastusjaam üle 51 mln kuupmeetri reovett, mida on pea kahe Ülemiste järve jagu. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1
(paremal). Number kajastab hinnet olukorrale, vt. lk. 39. Protsent kajastab sellele hindele vastava olukorra osakaalu. Veelaudade olukord oli uuritud majades valdavalt halb. Katkiste veelaudade vahelt pääseb vesi hästi vundamenti. Üheks vundamendi kahjustuste põhjustajaks võib olla ka majale liiga lähedal või lausa sokli serva all kasvavad taimed, sh. puittaimed. Üheks kahjustuste põhjustajaks on puuduvate alaosadega vihmaveetorud, mis juhivad sademeveed otse seinale. Kui selline olukord kestab pikemat aega, saavad lisaks välislaudisele kahjustada ka kandekonstruktsioonid. Soklid on valdavas enamuses uuritud korterelamutel väljaastega. Väljaaste suurus on 5 kuni 15 cm. Veelaud ulatub sellest veel omakorda 5 kuni 10 cm üle. Väljaulatuva sokliga lahendusse on meie kliimas niiskuskahjustuste tekkimise võimalus sisse projekteeritud. Vt. Joonis 2.48, Joonis 2.49. Joonis 2
annaabi.ee 
