Riigivalitsemine Demokraatlik parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu, mis koosneb 460kohalisest Seimist ja 100kohalisest Senatist. President on Bronislaw Komorowski. Peaminister on Donald Tusk. Loodus Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine. Poola asub parasvöötme segametsa vööndis. Mets katab u. 30% Poola pindalast. Poola aladel elab endiselt looduslikult u. 1000 piisonit. Kliima on mõõdukas talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Suurim järv on niardwy järv (110 km²). Suuremad jõed on Wisla, Odra. Pinnamood Pinnamood on erinevates piirkondades suuresti erinev. PõhjaPoola on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele,
6% Sellest võib teha järeldust, et põllumajanduse roll riigi SKTs ei ole suur, aga rahvastiku hõivatuses on üsna tähtis. Toodang Kodumaal tarbitav: nisu, oder, puuvill, riis ja suhkrupeet. Väljaveoks minev saak: teod, tsitrusviljad, piparmünt, taliköögiviljad, veiniviinamarjad, EGIPTUS Kliima Egiptus asub troopilises kliimavöötmes, mille tõttu on riigis väga kuiv kõrbekliima. Vahemere rannikul on talved sademeterohked ja jahedad, suved kuivad ja kuumad.Siinai poolsaare mägedes on õhutemperatuurid palju madalamad ja sademeid esineb rohkem võrreldes alaga samal laiuskraadil. Sademeid esineb tavaliselt oktoobrist aprillini, kõige rohkem detsembris. Vahemere rannikupiirkonnas on aasta keskmine sademete hulk kuni 200 m, harva kuni 400 . Aasta keskmised sademetehulgad vähenevad järsult lõuna suunas (nt Aleksandrias 193, Kairos 24 ja Assuanis 3 mm.
Arktiline kliima põllumajandus on võimatu Lähisarktiline kliima maapind külmub sügavalt, iseloomulik koldeline põllundus. Kasvatatakse lühiajalist öökülma taluvaid kultuurtaimi. Paarasvööde põllumajanduslikku maad kõige rohkem. Enamik põllumaad paikneb niiskema ja soojema kliimaga lehtmetsa- ja rohtlavööndus. Kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja, Lähistroopiline kliimavööde saak sõltub sademete hulgast. Suved on kuivad ja talved sademeterohked. Tegeldakse segapõllundusega. Lasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju. Kuivematel aladel puuvilla. Idaosas mussoonikliimas saadakse 2-3 saaki aastas. Kascatatakse riisi, teepõõsast tsiteusi, õlitaimi, nisu, mais, tubaks. Niiskemates alades kasvatatakse maapähklit, tsitrusi, teepõõsaid, riisi, puuvilla. Troopikavööde kõrge temperatuur, kuid ööpäeavane temperatuuri kõikumine on suur. Sademeid vähe. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu, mida niisutatakse
Rannikul on mereline kliima e. temperatuuri amplituud on väiksem, sademeid on rohkem ja puhuvad tugevamad tuuled. Sisemaal on mandriline kliima e. temperatuur kõigub aasta jookul rohkem, sademeid on vähem ja tuuled on nõrgemad. Milline kuu on eestis kõige sademeterikkam? August. Millised on sademerikkad ja millised sademetevaesed piirkonnad eestis? Sademetevaesed on Lääne-Eesti saared ja kõrgustike varjus olevad Võrtsjärve nõgu ja Peipsi madalik. Sademeterohked on kõrgustikud. See on nii, sest kõrgustikud püüavad pilvi ning sademed sajavad maha ühelpool mäge, teine nõlv jääb kuivaks. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Nafta, põlevkivi, maagaasi, kivi-ja pruunsüsi põletamisel tekib CO2 ja teised kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikesekiirguse maale, kuid see ei peegeldu tagasi maailmaruumi ning maapind soojeneb ning sellega kaasneb kliima soojenemine ning liustike sulamine, mis põhjustab maailmamere tõusu.
Looduse üldiseloomustus Pinnamood on Põhja-Poolas on tasandikuline Riigi lõunaosas on pinnamood on mägine Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze Tatrates asub ka kõrgeim tipp – Rysy mägi (2499m) Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder) Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²) Poola loodus on tänu asukohale väga mitmekesine Poola asub parasvöötme segametsa vööndis Kliima on mõõdukas – talved on külmad ja sademeterohked, suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega Mets katab u. 30% Poola pindalast Riigi majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt raske-, keemia-, toidutööstusele, turismile ja ka põllumajandusele Toodetakse elektroonikat, riideid, autosid, busse, koptereid, lennukeid, laevu, militaar- tehnikat (tanke), kodutehnikat, toiduaineid jm Poola tähtsaim maavara on kivisüsi (nii metalli- kui ka energiatööstus sõltub kivisöest)
Slovakkia (539 km) Tsehhimaa (790 km) ja Saksamaaga (467 km). Merepiir on 528 km. Loodus Põhilise osa Poola pinnamoest moodustavad madalikud. Edelas on Sudeedi mäestik, lõunas Karpaadi mäestik. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega. Rahvastik Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Poola rahvaarv on hinnanguselt 2012. Aasta seisuga 38 544 513 inimest, selle näitaja järgi on Poola 8. kohal Euroopas ja 34. kohal maailmas. Laste osatähtsus Poola
Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure
sooja hoovuse mõju (eriti talvel). Veelgi olulisemaks atmosfääri mõjutsentrumid, tähtsaim Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º…40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna-Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved)
merepinna. Sinihall ebatsuuga kasvab levila põhjaosas 5502440 m ja tõuseb Kaljumäestikus kuni 3260 m kõrgusele üle merepinna. Ranniku-ebatsuuga talub talvel negatiivset õhutemperatuuri kuni -12...18 °C, sinihall ebatsuuga kuni -35...45 °C Hariliku ebatsuuga ulatuslikus areaalis varieerub kliima üsna suures ulatuses. [redigeeri]Rohelise ebatsuuga areaali kliima Rannikuteisendi levilas valitseb mereline kliima, kus talved on pehmed ja sademeterohked, suved aga jahedad ja keskmiselt kuivad. Aasta jooksul esineb pikk külmavaba periood ja väiksed päevasisesed temperatuurikõikumised (6...8 °C). Kaskaadides ja Sierra Nevada kasvupiirkonnas on kliima karmim. Talved on seal külmemad, külmavaba periood on lühem, päevasisesed õhutemperatuuri kõikumised on suuremad (10...16 °C) ja suur osa sademetest esineb talvel lumena. Alljärgnevas tabelis on toodud rohelise ebatsuuga erinevate kasvupiirkondade kliimatingimused.
(Rahvastiku tihedus 123 in/km² ). Riigikeeleks on poola keel ja. 91% inimestest on katoliiklased. Rahaühik on zlott (PLN)2 Poola territoorium on jaotatud 16-ks maakonnaks ehk vojevodstvoks, suurim nendest on Mazowieckie. Kõrgeim mägi, Rysy (2499 m), asub Tatra mägedes. Pikimaks jõeks on Visla (1047 km), suurimaks järveks on niardwy (13,8 km2) ja sügavaimaks järveks Hacza (108 m). Kliima on mõõdukas, suurte aastaajaliste erinevustega talved on pilvised, külmad ja sademeterohked; suved on mahedad, kuid sagedaste vihmadega.3 1 Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Poola 2 Maailma teatmeatlas, 2005. lk 34. 3 http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/poola.html 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS Poola on Euroopa Liidu liige alates esimesest maist 2004.4 Riigi sisemajanduse kogutoodang on 10 900 USD/in, aasta 2004 seisuga.5 Vikipeedia
suured. Näiteks pealinnas Soulis on 10 727 000 elanikku ja Pusanis on 3 800 000 elanikku. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. 3. Kliima Lõuna-Korea asub parasvöötme piirkonnas ning seal on niiske kontinentaalne kliima, mis on mõjutatud Ida-Aasia mussooniga. Suved on Lõuna-Koreas lühikesed sademeterohked. Esinevad lühikesed vihmahooajad nimega jangma. Jangma algab juuni lõpus ja kestab kuni juuli lõpuni. Tavaline augustikuu temperatuur on 22 °C kuni 30 °C . 4 Lõuna-Korea talved on pikad, külmad ja kuivad. Enamjaolt langeb talvine temperatuur -7 °C kuni -1 °C Talvel on temperatuur kõrgem mööda lõunarannikut ja oluliselt madalam mägises interjööris. Cheju saarel on tavaliselt soojem ilm kui mujal Lõuna- Koreas.
Võrtsjärve veetaseme kõikumisega. Kasutasin GLOBE andmeid. Jooniselt 7 on näha, et 2005.aasta algul oli veetase Võrtsjärves väga kõrge. 2004.aasta oli sademeterohke. Rõngus oli aasta sademete hulk 783 mm ja Viljandis küll vähem 591mm. Seevastu 2005.aastal oli sademeid Rõngus ainult 525 mm ja Viljandis jälle vähem 466 mm. 2006.aasta sademete hulk kasvas aastalõpuks 620mm-ni, mis lubab arvata, et Võrtsjärve veetase siiski jälle tõuseb. 2007.aasta 2 esimest kuud on olnud ka sademeterohked, nii et jääb loota, et kevadine suurvesi tõstab veetaseme jällegi normaalsele piirile. 13 Joonis 7. Rõngu ja Viljandi sademete võrdlus Võrtsjärve veetasemega 14 Kuidas säilitada ühtlast veetaset Väga sademetevaestel aastatel, kui veetase on Võrtsjärves madal, on tulnud alati päevakorda küsimus veetaseme reguleerimisest
annaabi.ee 
