Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses. Levik. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalsetes ja troopilistes piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna- Ameerika põhjaosas, Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ning Malai saarestikus. Subtroopilisi ja
Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Kliima Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmisedõhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Vihmametsad Gambia jõe kallastel Loomastik Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid (näiteks Aafrikas simpansid ja gorillad, Aasias orangutangid ja makaagid) ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja puumad), linnud (tuukanid ja koolibrid), maod
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb Aasias orangutangid ja makaarid) palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude puumad), linnud (tuukanid ja keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi koolipriid), maod (anakondad, või enam ja aastas langeb sademeid boad ja võrkpüütonid). Loomastik harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata on rikas ka maapinnal. Seal suurest sademetehulgast on aurumise elutsevad massiivsed loomad intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu paksu nahaga: metsead, pühvlid, puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. taimestik Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrge võraga igihaljad puud. Suuremate puude all kasvavad tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad
jõgedes. Maailmamere vee temperatuur ja soolsus Vee temp. on kõrgeim ekvaatori piirkonnas, sest seal paistab päike kõrgema nurga alt ning vesi soojeneb kiiremini ja rohkem. Vee temp. langeb liikudes pooluste suunas. Põhjapoolkeral on vee keskm. temp. 3'C kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere keskmine soolsus on 35(promilli), kuid see erineb maailmamere eriosades päris palju. Ekvatoriaalsetel aladel on soolsus keskmisest madalam, see tuleneb suurest sademetehulgast (õhuniiskus on suur, auramine väiksem). Lähistroopilistel aladel on soolsus keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademetehulga mitmekordselt. Pooluste suunas langeb soolsus järsult tänu väikesele aurumisele ja polaarjää sulamisele. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur)
Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus on madalam, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Metsade hävitamise põhjused · Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. · Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil
Afganistanis on vähe järvi ja needki on väikesed. Tähtsamad järved on Zarkol, mis asetseb piki Tadzikistani piiri, Shivehi järv Badakhshnis ning soolase veega Istadehye Moqori järv.Riigi edelaosas Iraani piiril on väljavooluta tasandikul Helmandi järv, kuhu suubub Helmandi jõgi. Veevarud Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest.Väga väikesest aastasest sademetehulgast tingitud pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra, põhjustades veega niisutatavate alade 60-protsendilise vähenemise. Üle 36% kaevudest ja puuraukudest on ära kuivanud ning kaevude veevarud on vähenenud kuni 83%.Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht..Puhast, joogiveena tarvitatavat vett on Afganistanis väga vähe, ligi 20%
Lõuna-Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas jm), nende liigirikkus on väiksem, neis kasvab nii okaspuid kui laialehiseid lehtpuid. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumine sellises kliimas intensiivne, mistõttu puude kasvu piirab tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). (Wikipeda, 2015) Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine produtseerimises ja selles talletunud biogeensete elementide
Suur osa taimejäänused aga ei jõuagi laguneda, sest need uhutakse vihmaveega jõgedesse. 14 6.KOKKUVÕTE Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed . Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Nad mõjutavad
Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud. [1] Foto 1 : Vihmamets Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristunud. Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis. Hoolimata suurest sademetehulgast on aurumise intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu puude kasvu limiteerib tihti veedefitsiit. Sellega seoses leidub vihmametsade puudel tihti kohastumusi eluks veevähesuses (nt nahkjad lehed). Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. [2] Foto 2 :Jõgi vihmametsas.
veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud. Kuna jõed toituvad sel perioodil eelkõige põhjaveest ja sademetest, sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast. Viimaseist tingituna võib olla madalveeperiood 2-3 korral katkestatud lühiajaliste tulvadega. Viimased suuremad suvised üleujutused olid 1978. a. juulis ja 1997 a. ja 1998 a. suvel. Sügisene tulvade periood algab tavaliselt septembris. Selle perioodi veeseisud on enamasti madalamad kui kevadisel suurveeperioodil. Talvel tekib jõgedel jääkate tavaliselt detsembri teisel dekaadil. Soomaa rahvuspargi uhkuseks ja vaatamisväärsuseks on rabad. Kaitseala väärib kindlalt oma
annaabi.ee 
