Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015
milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega. Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt. Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast. Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal sellist probleemi pole. Sademetavestes paikades võib aga nõrgematele inimestele saada eluohtlikuks mageda vee puudumine
Suuremad vihmad esinevad augusti alguses, mis toob endaga kaasa ka õhu temperatuuri languse. Joonis 2. Kumulatiivsed ja ööpäevased sademed Aprillis esineb vihmahoogusi aga need on suhteliselt lühiajalised, sest ei tõsta hüppeliselt kumulatiivset sademet hulka. Mai on põuane, esineb väiksemaid aga see-eest ajaliselt pikemaid sadusi kui aprillis. Modelleerimisperioodi esimene suurem sadu on juuni keskel millele järgneb ligi kuuajaline väiksemate sadude periood. Juuli lõpp on jälle põuane, selle järgnevad kaks tugevat sadu, mis tõstavad hüppeliselt kumulatiivset sademete hulka
Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolusel vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada.
toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima. Tasakaalustunud veereziim-*sademete ja auramise vahekord on võrdne*maailma kõige viljakamad mullad*rohtlates esineb. Auramise ülekaaluga veereziim-*auramine ületab sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine
Indoneesia hõlmab Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune. Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C– 34°C
maagaasi. linnad on Keskmine ülerahvastatu sademete d enamasti. hulk on 1500mm kuigi on ka väga kuivi alasid. Vihmametsa des aga on sademet aastane hulk väga suur. Ida-Aasia Hiina, Loodusolud Suurima Kõikides Kuna maastik on Tööstuses on Jaapanis on Palju Jaapan, P- on väga d sealsetes suhteliselt mägine, juhtkohal linnadevõrk ekspordita Korea ja L- erinevad, usundid riikides on siis on haritav maa Jaapan ja väga kse
Hävitatud metsadest vabanenud CO2 moodustab 11% globaalsest saastest. Kõrbed Kõrbed ning teised kuivad või pool- kuivad ökosüsteemid muutuvad veelgi elukõlbmatuteks. Tõenäoliselt muutuvad kõrbed kuumemaks, kuid sademete kasvu ei ennustata. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi, kes niigi asuvad viimase kuumataluvuse piiril. Rohumaad Rohumaad toidavad umbes 50% maailma loomakarjast, samuti on ta oluliseks toitumiskohaks ka metsikutele loomadele. Temperatuuri ja sademet muutused võivad muuta rohumaade, põõsastike, metsade ja teiste ökosüsteemide omavahelisi piire. Troopilistel regioonides võivad sellised muutused tugevalt mõjutada loomade ja taimede vahelisi toiduahelaid. Mäed Mäed kannatavad niigi inimtegevuse mõjude all. Kliima soojenemise tulemusena on taimed ja loomad sunnitud rändama veelgi kõrgemale mägedesse. Samas on ju ka liike, kes juba elavad tippudes, nii et soojenemise korral pole enam kuskile liikuda -
Katusele oli ka vaja korstent korstna tegin ka 3 mm lehtmaterjalist see oli mõõtmetega160x200. ning keevitasin need omavahel (oli vaja 4 külge) 17 Korstnale pid ka tegema sademete katte, need lõikasin välja ka 3mm paksusest lehtmaterjalist. Mõõtmed olid 150x200 need tulid kolmenurkse kujuga ja neid oli ka vaja teha 4 tükki. Korstna ja sademet katte ühendamiseks tuli lintsaega lõigata Ø12 mm vardad mille pikkus oli 120 mm.4 tükki Suitsahju katuse,korstna ja sademete katte keevitamisel kasutasin 90 kraadist rakist. Kui vardad olid lõigatud keevitasin neli varrast kõigepealt korstna igasse nurka ning seejärel sademete katte külge. Kui katus, korsten ja sademete katte olid kokku keevitatud siis tõstsin katuse suitsuahju külge ning vaatasin kuidas kattus istub omavahel suitsuahjuga. Kui sobis
20 39.30 98.90 21.30 51.50 45.10 15.20 42.20 33.40 53.10 31.90 50.50 92.10 23.00 52.50 47.10 13.90 45.40 38.50 84.70 30.40 73.20 88.40 23.10 53.60 59.30 12.60 46.70 49.20 106.00 30.00 76.20 78.40 23.10 25.50 101.00 12.00 46.80 51.80 104.00 29.50 74.10 163.00 84.00 30.80 56.10 17.50 40.70 27.90 107.00 97.80 117.00 52.80 19.30 83.50 126.00 26.70 52.50 52.70 13.50 24.00 37.60 SADEMET ANDMED I II III IV V VI VII VIII IX 1922 10 10 21 54 19 43 15 67 88 1923 26 2 1 45 66 43 22 97 61 1924 22 30 19 11 32 31 126 48 73
annaabi.ee 
