18. Mis on isiklik servituut? Seatakse konkreetse isiku kasuks ja see tähendab, et ainult sellel isikul on õigus mingit asja kokkulepitud viisil kasutada. 19. Mis on reaalservituut, too vähemalt 3 näidet? Erineb isiklikest servituutidest selle poolest, et see on seatud mitte konkreetse isiku, vaid teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks, ükskõik, kes see omanik siis parasjagu ka poleks. Jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. 20. Mis on hoonestusõigus ja tema tähtaeg? Tähtajaline õigus omada võõral kinnisasjal ehitist. Tähtaeg on vahemikus 36 aastat kuni 99 aastat, tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21. Mis on ostueesõigus? Selle õiguse omajal on kinnisasja võõrandamisel (müümisel, kinkimisel, vahetamisel) õigus asuda omandaja asemele. 22. Mida nimetatakse lepinguks õigusteaduses? Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje poolte vastastikused
Nõukogu teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja planeerib OÜ tegevust. AS kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek: korraline(3nädalat), erakorraline. Valitakse juhatus juhib ja esindab. TuÜ kõrgeim organ on üldkoosolek: korraline, erakorraline. Üle 200 liikme puhul volinike koosolek. Veekogu seotud kitsendused Avalikud veekogud Avalikud kasutavad veekogud Kallasrada Laevatatav veekogud 10m Teised veekogud 4m Üleujutuse korral 2m Naabriõigused Sademeservituut(orjama, teenima) reaalservituudid nõude: jalgservituut, sõiduservittut, seinaservituut hoonestusõigus. On tähtajaline õigus min 36aastat max 99aastat. Ostuees õigus. Pandiõigus. Tehingu tagamise vorm mille puhul isikul kelle kasuks on seaduste õigused . nõuded rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet pole kohaseld täidetud. Vallas või kinnispant. Käsipant. Pandipidaja kohustused. 1. panditud asja säilitamine. 2. asja hävitamise ohust viivitamatuld teatama pantijale
Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade, seente korjamine) Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud) Veekogude seotud kitsendused: Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu Kallasrada: Laevatatav veekogu 10m Teistel veekogudel 4m Naabriõigus Piiratud asjaõigused Servituudid (isiklik, reaalservituut) Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut. Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega. Reaalkoormatis Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat) Ostueesõigus Pandiõigus Pant Pandipidaja kohustused: 1. Panditud asja säilitamine 2. Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama 3. Hoidma seda asja 4. Panditud asja kasutada pole tal õigust Pandi liigid: 1. Kommertspant 2. Kinnispant ehk hüpoteek 3. Käendus 4. Käsiraha 5. Garantii 6
teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla
arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut, o toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt), o väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), o seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea lõpuni. o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? 8
arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. o jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut; toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt); väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet); seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. Isiklik servituut kehtestatakse konkreetse isiku suhtes ja kestab maksimaalselt isiku elu lõpuni o Isiklik servituut ei ole reeglina üleantav ja pärandatav. o Isiklikud servituudid on kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. 7. Millise registri juures asub kinnisvara tehinguregister? Maakataster
Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudid on jalgteeservituut, karjateeservituut, sõidutee servituut, liiniservituut, vee juhtimise servituut, karjatamisservituut, toeservituut (annab õiguse toestada oma ehitist naaberkrundilt), väljavaate servituut (annab õiguse keelata naaberkinnisasjal kõike, mis takistab või oluliselt piirab servituudiga tagatud väljavaadet), seinaservituut, üleehitamisservituut, sademeservituut (annab õiguse lasta voolata oma ehitise katuselt vihma- või lumevett võõrale kinnisasjale nii räästast kui toru kaudu) jms. 30. Mis on kasutusvaldus? Kasutusvalduse mõiste Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse).
• positiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust jne) • negatiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile jne) • linnaservituudid – sademeservituut, üleehitamisservituut • külaservituudid – teeservituut, maaparandusservituut 29. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses Olemus: kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks
· positiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva kinnisasja igakordset tegevust (teeservituut; õigus pidada kauplust, ...) · negatiivsed reaalservituudid teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud ise oma tegevuses hoiduma valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumistest (kõrgusservituut, hoidumine ehitamast kinnistu piirile, hoidumine teatud majandus- või ehitustegevusest · linnaservituudid sademeservituut, üleehitamisservituut · külaservituudid teeservituut, maaparandusservituut 31. Hoonestusõiguse olemus ja kasutamisvõimalused kinnisvaraarenduses- Olemus: kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omandada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Liigid: a) Positiivne realservituut - valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama b) Negatiivne reaalservituut -teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma Liigid veel: a) Linnaservituudid (sademeservituut, üleehitamisservituut jne) b) Külaservituudid (teeservituut, karjatamise servituut jms) Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla
annaabi.ee 
