Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sadamapraktika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
terminal, lõunasadam, talman, praktikat, transiit, haagise, agent, tõstuk, terminalid, agenti, laevas, töökogemus, ladustamine, lastimis, pidin, teoorias, töökogemuse, õppekava, õpiväljundid, põhitegevus, eksport, vanametalli, turvast, hakkasin, dokumendid, hommikul, tõstukid, teadsin, vaatasin, dokumentid, mereakadeemia, lastindus, laondus................................ 4 Tallinna Sadamad................................................................................................. 5 Eesti suurim reisisadam....................................................................................... 6 Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam................................................................6 Suure potentsiaaliga regionaalne sadam.............................................................7 Paldiski Lõunasadam............................................................................................ 8 Paljassaare kaubasadam...................................................................................... 8 Saaremaa reisisadam........................................................................................... 9 Ohutused............................................................................................................ 10
Muuga sadam Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Tänu oma soodsale asukohale ning heale raudtee- ja maanteeühendusele sisemaaga etendab ta olulist osa Eesti transiitkaubanduses. Kaide arv 29. Süvis 18m. Paldiski Lõunasadam Põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks.
..........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam....................................................................8 2.2 Paldiski lõunasadam..........................................................9 2.3 Tallinna Vanasadam.........................................................10 Kokkuvõte....................................................................... 12 Kasutatud materjalid.......................................................14 SISSEJUHATUS Meretransport ehk mereveondus on transpordiharu, mis tegeleb nii kauba- kui ka inimesteveoga meritsi. Meretransport on
Joonis 5. Läänemere sadamad Venemaal asuv Ust-Luga on üks suurimatest ja sügavaimatest sadamatest Läänemerel. Sadam rajati vastukaaluks Venemaast sõltumatute Läänemereäärsete riikide sadamatele ning Venemaa transiitkaubanduse Läänemere sadamatest sõltumatuse saavutamiseks. Aastast 2001 kasutatakse seda söeterminalina, hiljem liideti sellega Luuga jõe suudmes tegutseva puiduterminal. (Wikipedia, 2018) Sadam on universaalne, kus hetkeseisuga on 12 terminali. Terminalid pakuvad teenuseid, mis hõlmavad enam kui 20 erinevat liiki lasti ümberlaadimiseks, täiendavat käitlemist ja ladustamist. Aastal 2015 oli sadama käsitletavad kaubamahud 88 miljonit tonni. Tänu kaasaegsetele tehnoloogiate ja seadmete kasutamisel vastavad terminalid konkurentsivõimeliste teeninduse nõuetele. Sadamavee sügavus (17,5 m) koos lühikeste kanalitega (3,7 km ja 1,8 km) võimaldab aktsepteerida kõiki suure võimsusega laevu, mille täislaetud last lubab ületada Taani väinad
toidu hankimine, arstiabi, bunkerdamine, lootsiteenus, ohutut seistmist sadamas, hädajuhul kaikoht laeva remondiks, elektri kasutamine hädajuhtudel ja pakutakse ka tasuta Wi-fi leviala 5. Dokumendid. Selleks, et laev sadamasse saaks tulla või väljuda sadamast on vaja täita mitmesuguseid erinevaid dokumente: 1.) NOTICE OF ARRIVAL- Soovist siseneda laevaga sadamasse teavitab saabuva laeva agent või kapten laevade vastuvõtmise graafiku koostamiseks sadamakaptenit või logistikut võimalikult varakult ette. Sisenemisloa taotlemiseks (broneeringuks) esitab sadamasse saabuva laeva agent või kapten kirjalikult sadama logistikule elektronposti või faksi teel teatise laeva saabumise kohta (LISA 2) 2.) Ülddeklaratsioon tuleb esitada sadamakapteni talitusele, piirivalvele, tolliasutusele, Veeteede Ameti koordinatsioonikeskusele, Terviseameti piirkondlikule
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Irina Fjodorova Praktika : Toitlustusosakonna toimingud Aruanne Juhendaja Silvi Pihlakas Väimela 2013 Sisukord: Sissejuhatus: Viibisin abikoka praktikal 13.11.2012-20.01.2013. Praktika toimus OÜ Hansaliinid, M/S Victoria1 laeval. Praktika kestvus kokku oli 5,5 õppenädalat, 300 akadeemilist tundi. Praktika eesmärgiks oli saada ülevaade praktikaettevõttest kui organisatsioonist ja harjuda töö ja töökeskkonnaga. Praktika käigus on vaja arendada teoreetilisi teadmisi praktiliselt. Praktika käigus on vaja saada teoreetiline ja praktiline teadmiste rakendamise oskus konkreetses töösituatsioonis ning motivatsioon kutsealaseks tööks ettevalmistumisel. Praktikal saadud oskusi on vaja rakendada kutsealaste õpingute tõhustamiseks. Selle ettevõtte valik oli lihtne, sest puudus varasem töökogemus laeva köögi osaga ja see tundus hea koht pra
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
