a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka: Peruus 23,08 in/km2 Tšiilis 22,17 in/km2 Rootsis 22,05 in/km2 b) Joonis 1. Brasiilia rahvastiku tihedus Allikas: Britannica c) 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi ida- ja lõunaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. Seal on soe ja niiske kliima, mis on elamiseks sobiv. Head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Tihe on asustus veel riigi kirdeosas, sest seal kaevandatakse rauamaaki ja boksiidi, tegeletakse puidutööstusega ning piirkonnal on hea ühendus Amazonasega. Riigi põhja-, lääne- ja keskosa on hõreda asustusega 1-4 in/km2 kohta. Riigi nendes osades on palav ja väga niiske kliima, vihmametsad, Amazonase jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad ning halb ühendus ülejäänud riigiga.
linnastumise tase on kõrge. Enamus linnad paiknevad idarannikul, sest soe ja niiske kliima on sobilikud elamiseks ja head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Energia Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija. Brasiilias asub ka üks võimsamaist hüdroelektrijaamadest, see on ehitatud Parana jõele. 2% kogu energiavaradest kasutatakse ka alternatiivseid energiaallikaid. Vaid 1% koguenergiast kasutatakse tuumaenergiat. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta 2116,7 kWh. Põllumajandus
Kreeka Paulina Pähn Loodus: mägine, raskestiläbitav maa; liigendatud rannajoon (sadamakohad); peamine ühendustee meri; poliitiline killustatus; vähe maad põlluharimiseks varajane kaubandus I Kreeta e. Minoiline tsivilisatsioon (loodud tundmatu rahva poolt) 2000-1500 eKr · Keskus Knossos · Oma kiri lineaarkiri A (desifreerimata) majapidamisaruanded · Lossid keskused, linnadega tihedalt seotud; labürinditaolised, puuduvad kaitseehitised, rahumeelsed maalid (härjad, tähtsal kohal naised ja naisjumalannad); Knossos
inimese elu, tegemiste ja kultuuri kohta. Eestis on muinsuskaitse all üle 6600 arheoloogiamälestise, millest enamik asub maal, osa aga linnades ja veekogudes (Arheoloogiapärand). Veealuse kultuuripärandi mõiste hõlmab kõiki inimese olemasolu kultuurilisi, ajaloolisi või arheoloogilisi jälgi, mis on säilinud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Veealused leiukohad on näiteks vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakid, muistsed asulakohad, kalatõkked, sillad, sadamakohad, samuti mitmesugused töö- ja tarberiistad, savinõud, ehted, relvad jm. Veealust leiukohta ei saa lahutada selle arheoloogilisest ja looduslikust ümbrusest, mis omab informatsiooni edasikandjana sama suurt tähtsust kui leiud ise. Samuti on märjas keskkonnas head säilimistingimused (Veealune kultuuripärand). Keskkond mõjutab kultuuripärandit. Kui meie ümber ei oleks sellist keskkonda, siis me ei
165 cm, naistel 154 cm. Valdav enamik viikingeist olid rahumeelsed talupojad, merekaubanduse ja röövimisega tegeles neist vaid käputäis. Skandinaavia viikingiaeg ja sellele vastav periood Baltimaades noorem rauaaeg on olnud laiemale üldsusele küllaltki vähetuntud eeskätt Nõukogude ajal esiajaloo käsitlemisel kehtinud piirangute tõttu. ". Eestist, eriti Saaremaalt leitud võõrapärased esemed, sealsed sadamakohad ning linnused annavad tunnistust ühiskonnast, ms oli organiseeritud naabermaadega samal tasemel ning milles meresõit ja kaubandus paraku ilmselt ka piraatlus omasid tähtsat rolli. Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED
kuid see kõik rajanes jõukusel, mida Itaalia kaubalinnad olid teeninud. Keskaegne Linn Varakeskajal kadus linnaelu. Linna kui käsitöö keskust ei olnud. Linn kui usukeskus, piiskopi elukeskus. Linn kui valitsuskeskus, valitseja residents. Linnad hakkasid uuesti tekkima 11 .saj. kui käsitöö ja kaubanduskeskused. Peab elavnema kaubandus, käsitöö, kui ka põllumajanduslik tõus. Linna tunnused: 1. Soodsas kauplemiskohas. Sadamakohad, jõesuudmed, koolmekoht. 2. Viljakas pinnas. Talupojad > toiduained, täienduseks linnaelanikele. Linn tekkis senjööri maa peale. Selle eest, et see linn sai senjööri maa peal olla, et senjöör saaks areneda, pidi linn maksma makse senjöörile. Senjöör annetas linnale linnaõiguse. Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnaõigus annetati linnale senjööri poolt, kelle maale see linn tekkis. Tavaliselt oli aluseks teine linnaõigus
– Elupaigad (asulakohad, järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne) – Kaitserajatised (linnused, kindlustatud asulad, linnamüür, bastionid, kaitsekraavid jne) – Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne) – Ohripaigad (ohvripuud, -kivid ja –allikad, raba- ja veeohvrid – Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne Kalmistud • Oluline uurida mitmest seisukohast – Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne) – Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne) – Ühiskonna tasand (nt rass, päritolu, genotüüp jne) Asulakohad • Eestis kõige levinum muistiseliik
kosmoses; Platsdarmid: sõjalisteks operatsioonideks (Dnepri ületus, Nevski Pjatok); Preisimaa roll Saksasmaale. Norra, Taani, Põhja-Prantsusmaa, Kreeka II m.s. lähteaqla maagikonvoide ha naftaväjade kaitseks, MRP, Petseno Soomele kui välhapääs Norra merele. Ida-Saksamaa Külmas sõjas NSV Liidule; Mereäärsed territooriumid, väljapääs meredeni ja kontroll väljapääsude üle. Rahvusvahelised ja rahvuslikud jõed, järved, kanalid. Nende laevatavatus, sadamakohad. Lootsi vajadus. Blokeeritud ja blokeerimata riigid. Avatus meredele. Blokeeritud riigid (Kesk-Aasia, Austria, Šveits. Poola ja Leedu ajalooline pingutus mereriigiks saamisel. NSV Liit sulges Soome Läänemere tiigiks, kui ta 1944. Võttis talt ära juurdepääsu Norral merele (Petsamo). GP aknad ja koridorid (Peeter I „aken Euroopasse“ , „Poola koridor“, õhuliikluse kordorid, merekoridor rahvuslikes vetes (Taani väinas, Bosporus);
Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama. Tavaliselt sisaldasid need rohkem leide üsna kerge vaevaga. Haudehitised, maapealne hauaehitis nt kivi- kirstkalmed, maa-alune kirst? Matmisviis (kalmetesse) annab teavat maailmakäsitluse
3) juhtimine ja reguleerimine: seadusandlus, juhtünine, veolubade andmine, maksesüsteem, kontroll, rahvusvahelised lepingud jne. Konkreetse rügi või regiooni transpordisüsteemi (eelkõige kuidas jaotuvad veod erinevate transpordilfikide vahel) määravad suures osas ära 3 tegurite gruppi Geograarilised tegurid (reljeef, territooriumi suurus ja majandusgeograafiline asend): pürnenüne merega, rannajoon (looduslikud sadamakohad), suured laevatatavad jõed lubavad arendada siseveetransporti, mäestikud, sood, veekogud, körbepiirkonnad mõjutavad maismaatransporditeid. Suure territooriumiga riikides kasutatakse ulatuslikult raudteetransporti. Majandusgeograafiline asend.· riigi/regiooni asend peamiste majandusliku suhtlemise suundade, liiklusteede, turgude, tööstuskeskuste, põllumajandusrajoonide, loodusressursside jne. suhtes. Soodsa geograafilise asendiga riigid ja regioonides on tooraine, ja valmiskaupade
annaabi.ee 
