Hariduse mõju ebavõrdusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas Koolis toimuvad sotsioloogilised prtsessid, õpiplaste ja õpetajate suhted Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon 0 tase alusharidus 1 tase põhiharidus 2 tase keskharidus 3 tase kõrgharidus Akadeemiline edukus kui hästi saab õpilane koolis õppimisega hakkama Seda näitavad: Eksamite tulemused Koolihinded Saavutustestid Raymond Boudon haridusotsused -> tekitavad ebavõrdsust. Iga etapi lõpus tuleb otsustada kas jätkata hariduse omandamist. Otsus langetatakse sõltuvalt oletatavast tulust. Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus
Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. YERKES, Robert (1876 1956) ameerika psühholoog. OPTIMAALSEISUNDI TEOORIA. Avastas loomkatsetes, et iga tegevuse keerukuse aste nõuab oma optimaalset aktivatsioonitaset. (Yerkes-Dodsoni reegel) Rakendatuna inimesele: kui aktivatsiooni aste on alla optimaalse, siis inimesel on igav
Seega täiskasvanute jaoks see meetod ei sobi. Tänapäeval kasutatakse teist meetodit. Lähtutakse vanusegrupi keskmisest testitulemusest. Vanusegrupi keskmine tulemus võrdsustatakse 100 IQ punktiga. Statistiliste näitajate (standardhälve ja aritmeetiline keskmine) abil koostatakse nn. normtabelid. Selle eelduseks see, et testitulemused jaotuvad normaaljaotuse saduse kohaselt, s.t. keskmisi tulemusi on kõige enam ning äärmuslikke vähe. IQ teste jagatakse: 1. saavutustestid 2. võimete testid. Saavutustestid ignoreerivad paljusid võimeid. PÄRILIKKUS. KESKKOND. INTELLIGENTSUS. SUGULUSRÜHMAD KORRELATSIOON Koos kasvanud identsed kaksikud 0.87 Lahus kasvanud identsed kaksikud 0.75 Koos kasvanud mitteidentsed kaksikud 0.53 Koos kasvanud õed-vennad 0.49 Lahus kasvanud õed-vennad 0.40
Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon. International Standard Classification of Education: 1. Alusharidus (0 tase) 2. Põhiharidus (I tase) 3. Keskharidus (II tase) 4. Kõrgharidus (III tase) Akadeemiline edukus kui hästi õpilane teeb koolis seda mida ta peab seal tegema (õpib). Akadeemilist edukust näitavad: - koolihinded - standardiseeritud saavutustestid (näiteks: Scholastic Achievement Test USA-s) - riigieksamite tulemused ... Haridusliku ebavõrdsuse tekkimine Üks hariduslikku ebavõrdsust tekitav faktor on haridusotsused (educational decisions) Raymond Boudon: inimese haridustee koosneb etappidest; iga etapi lõpus tuleb otsustada, kas jätkata õppimist või mitte. Otsus langetatakse lähtudes edasi õppimise oodatavast tulust. Hariduslik ebavõrdsus tuleneb erinevatest haridusotsustest
arengus. · Sotsiaalsed protsessid koolis õpilastevahelised suhted, koolivägivald, jne · Haridusliku ebavõrdsuse kaks aspekti: o Haridustase millise hariduse on inimene omandanud? o Akadeemiline edukus kui hästi inimene on õppinud koolis? Igapäevaseks näitajaks hinded. Hinded võivad koolides erineda. Seega on olulised standardiseeritud saavutustestid (USAs SAT, meil Riigieksamid). · Haridustase - Mõõtmiseks ISCE, mille järgi eristatakse nelja haridustaset (alus, põhi, kesk, kõrgtase) · Hariduslik ekspansioon inimeste haridustase on viimase sajandi jooksul üle kogu maailma kasvanud. Trend on see, et hariduse tase muutub järjest kõrgemaks. On ka olemas ebavõrdsus. Erinevates klassides on haridustaseme klass erinev kõrgemates klassides toimub hariduslik ekspansioon kiiremini.
potentsiaali ära kasutada, kui tal puudub selleks vajadus või motivatsioon. Seevastu maksimaalse soorituse puhul hakkavad peale võimete suuremat rolli mängima situatsiooniga seotud tegurid, nagu tervislik seisund või väsimus, kuid ka eksami või testi tegemisega kaasnev ärevusKui võimekustestid mõõdavad abstraktset vaimset võimekust, mis on sõltuvalt testist kas üldisemalt või kitsamalt määratletud, siis saavutustestid hindavad spetsiifi lises valdkonnas, näiteks mingis õppeaines omandatud teadmisi - Kas kool teeb intelligentsemaks - Peaaegu kõigi alatestide puhul leiti, et kooliskäimisel on tulemustele tugevam mõju kui kronoloogilisel vanusel. Eriti suur oli kooli mõju alatestidele, mis olid seotud verbaalse intelligentsusega - Suvevaheajal IQ langeb - Ebaregulaarselt kooliskäijad on madalama IQga - Iga kooliskäidud aasta tõstab IQd 2-2,5 palli võrra
või selle ekivalent. o Kvalifikatsiooni tase C vastava testi läbiviimiseks spetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimise litsentsi saanud inimene. · Testi läbiviimise etapid: o Testi valik sõltuvalt uuringu eesmärgist o Testi läbiviimine vastavalt testi manuaalile o Testi tulemuste töötlus, andmetöötlus o Testi tulemuste interpreteerimine. · Testide liigid: o Saavutustestid (nt. aritmeetika- ,lugemis-, ajaloo- ja ärioskuste test jne). Tulemus väga oluline. o Intelligentsustest (nt. Welchsler Adult Intelligents Scale 6 verbaalset alltesti/ 5 tegevusel põhinevat testi) o Erivõimete testid (nt. sensoorsed protsessid, psühhomotoorsed vilumused, matemaatilised võimed, muusikalised võimed.) o Huvide, hoiakute väärtuste testid o Isiksuse testid · Projektiivtehnikad
Nii üksikvõimete teste kui üldiste või komplekssete võimete teste kasutatatakse tüüpiliselt inimeste tulevaste saavutuste prognoosimiseks. Komplekssete võimete teste nimetatakse sageli ka intelligentsuse testideks. Intelligentsuse test eeldab, et temasse kuuluvate üksiktestide valik on põhjendatav ja tehtud intelligentsuse mingisuguse teoreetilise käsitluse alusel. Kõrvuti võimete testidega on psühholoogilises ning hariduspraktikas kasutusel ka saavutustestid, mille abi hinnatakse käesolevaks hetkeks omandatud teadmiste või oskuste taset näiteks ühes konkreetses aines. Viimasel juhul on tegemist ainetestiga. Mittepsühhomeetrilised on testid, mille puhul pole võimalik meetrilisi skaalasid kasutada ning jääb ainult nominaal- ja ordinaalskaala rakendamise võimalus. Tegelikkuses tähendab see isiksuse mõõtmise testide eristamist võimete testidest (viimased võimaldavad intervall- ja isegi suhteskaalade
annaabi.ee 
