alakriitiliseks, lisandub hariduse keskmise taseme languse ja ebaühtluse edasise kasvu oht. Eesti hariduse olukord rahvusvahelises võrdluses on vastuoluline. Ühelt poolt oleme hulga haridusnäitajatega maailma riikide esirinnas. PISA (Rahvusvaheline haridusuuring) 2006 järgi olid Eesti õpilased loodusteadustes maailmas 5. kohal, kõige väiksema raskusastmega ülesanded olid jõukohased 99,1% meie õpilastele. Loodusteadustes ületas 99% Eesti õpilasi madalaima saavutustaseme künnise, mis oli riikide arvestuses parim tulemus. Erinevalt paljudest Euroopa maadest on Eesti elanike haridustase seni ühtlane ja erinevused põlvkonniti väikesed. Siiski suur osa Eesti õpilasi kannatab kroonilise väsimuse all, peab õppetunde igavaks, oma suhteid õpetajatega mitteusalduslikeks ja on kogenud koolikiusamist. Suur on koolist väljalangus, murekoht on põhihariduse või sellest madalama
ning võimaldama tööturul edukalt toime tulla. Edasijõudmisega seonduv mure on õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse, vaid ka seal edasiliikumine ning selle edukad lõpetamine. Hariduspoliitika põhiprobleemid: · hariduse kvaliteet. Mõõdupuuks on eksamid ja tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust · kartus kaotada konkurenstivõime teadmusmajanduse ajastul. Rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. · Elukestva õppe juurutamine. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg- ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika.
Eesmärgid peaks moodustama püramiidi tipus üks projekti missioon ja visioon, järgmisel tasandil mõistlik arv eesmärke; taktikalised eesmärgid on ülesanded, mida kasutatakse tegevuskava koostamisel. Eesmärke võib vajadusel ka ümber sõnastada. LRS paigutamiseks peavad eesmärgid rahuldama järgmisi kriteeriume: realistlikkus - saavutatavus olemasolevate (või prognoositavate) ressurssidega ja ajalistes piirides, eristatavus - edu (eesmärgi saavutustaseme tõusu) seostatavus projektiga, mõõdetavus - edenemise fikseeritavus vastuvõetavate kulutuste ja pingutustega. NÄIDE: Probleemide transformeerimine eesmärkideks: Probleemid Eesmärgid Ebaselged ning ebapiisavad sotsiaalset õiglust ja Parandada ning täiendada sotsiaalset õiglust ja - kaitset tagavad normatiivaktid kaitset tagavad normatiivaktid
keskmiseajalised -- 1..5 aastat (ärirahanduses ei eristata) eesmärgid. pikaajalised -- üle 5 aasta (ärirahanduses - üle 1 aasta) Horisontaalsest seosest lähtudes võivad mistahes kaks eesmärki olla: · organisatsioonilisest aspektist (seotud inimeste) järgi: · samasuunalised ehk komplementaarsed (st ühe saavutustaseme terviku (st ettevõtte) eesmärgid -- näiteks kasum, turuosa jm. tõusuga kaasneb teise saavutustaseme tõus nt kulude alandamine valdkondade (funktsionaalsete, territoriaalsete jm) eesmärgid viib (ceteris paribus) kasumi kasvule);
Üks võimalus vähendada survet ülikooliharidusele on suunata õpilasi ka kutseharidusse, ent selleks peab kutseharidus olema kaasaegne ning võimaldama edukalt tööturul toime tulla. Juurdepääsu ning edasijõudmisega seonduvaks erimureks on kujunenud õpilaste koolist väljalangevus. Hariduspoliitika põhiprob: 1.hariduse kvaliteet-riigieksamid ja tasemetööd; rahvusvahelised teadusuuringud õpilaste saavutustasemest ning hariduskulutuste ja saavutustaseme tasakaalust. 2. kartus kaotada konkurentsivõime vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.3. elukestva õppe juurutamine- tähelepanu pööratakse täiskasvanuharidusele. 4. koolide juhtimise probleemid. napib efektiivsust, paindlikkust ja osapooltekaasatust. Riigiti omandatud reformikogemus on siin erinev.5.8Väliskaubandustegevuse vormid:1.Väliskaubandus on kõige traditsioonilisem välismajandustegevuse vorm
Peamised hariduskvaliteediga seotud vaidlused ning väljakutsed ja uued suunad kaasaegses hariduspoliitikas. *Riigi sekkumise õigustus kvaliteet õppekavas, järelevalve, koolivõrk, LOENG 8 LK.2 * Eesti põhihariduse peamised elluviijad, probleemid ja näitajad peamised elluviijad keskvalitsus vs ???kohalikud omavalitsused. Lk. 4. Probleemiks on põhikoolist väljalangevus, hariduslõhed, pidevad ja politiseeritud reformid( rõppekavareform jt) loeng8 lk.5. * Hariduslõhe saavutustaseme oluline erinevus sotsiaalsete klasside, rahvusrühmade, regioonide lõokes. LOENG 8 LK.6 *Hariduse kvaliteet- loeng 8 lk.8 Väljakutsed - ???; Uued suunad loeng 8 lk.9 Eesti pensionipoliitika põhiolemus (kirjelda). Millest pensionisüsteemi ressursid olenevad? Mis on PAYG? Pensionipoliitika peamised väljakutsed ja probleemid (nii Eestis kui ka laiemalt). *Eesti pensionisüsteem- on 3 sambaline.Riiklikpension, kogumispension ja täiendav kogumispension. Loeng nr.9 lk.2
Euroopas ei lõpeta 18-24a õppijatest kooli u. 1/5 (ideaalis 2x madalam). Tänapäeva hariduspoliitikas oluline haridusasutusse sisseastumine, seal edasiliikumine ja edukas lõpetamine. See on ettevalmistuks karjääriks töötuturul. Põhiprobleemid Üks osa probleemidest seondub hariduse kvaliteediga. Haridusuurijatel on mõõdupuud, mille alusel seda ehk õpilaste saavutusi hinnata: riigieksamid, tasemetööd, rahvusvahelised teadusuuringud, hariduskulutuste & saavutustaseme tasakaal. Õpitulemused paremad neis riikides, kus kehtivad riiklik õppekava ja saavutusstandardid (nt. riigieksamid). Teine reformide põhjus on kartus kaotada konkurentsivõime: rõhutatakse vajadust suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. Proportsioone saab muuta nt. riikliku koolitustellimuse abil (nt. Eesti). Kolmas reformide ajend on elukestva õppe juurutamine. Senisest suurem tähelepanu täiskasvanuharidusele
Koolidevahelised erinevused- õppekava, eksamid, õppimisvõimalused. Haridus kui HR komponent: Hariduse andmine vanem avalik teenus kui HR. 20. sajandil riigiti/kultuuriti erinev- Saksamaal: liidumaade pädevus, seega ei kuulu Sozialstaati. Prantsusmaal: väga tugevalt etatistlik, lojaalsuse kasvataja. Benelux: sektorite partnerlus, pragmaatiline. Põhjamaad: egalitaarne, sotsiaalne sidustaja. USAs: föderaalne huvi vaid tõrjutute toetamise osas (rassismi vastu, tasuta toiduabi, hiljem saavutustaseme ühtlustamine) 21. sajand- haridus seotakse riigi konkurentsivõimega. Inimkapitali arendamine. Smart jobs, new jobs for new skills, matching. Heaolurežiimid ja haridus: peamised dilemmad? Kas hariduspoliitika on sotsiaalpoliitika? Haridus- ja sotsiaalkulutuste vahe: kas teineteist täiendavad või asendavad kulud? Kas riikide „režiimid“ peavad paika ka hariduses? Hariduse režiimid: Sotsiaaldemokraatlik hariduse korraldus: kõrge avaliku sektori hariduskulutuste tase, erakulutused
annaabi.ee 
