saavutatakse arvestatav kokkuhoid. Selleks, et cross-dockingit saaks läbi viia, peavad olema täidetud järgmised tingimused: •teada peab olema saabuvate pakkeüksuste saabumise aeg, saatja, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta •teada peab olema info väljaminevate saadetiste kohta (tarneaeg, tarneaadress, info kauba ning koguste kohta). •väljaminevad saadetised peavad olema märgistatud saatedokumentidega. •igasugune info muudatuste kohta veoprotsessis peab olema koheselt teada. •töökoormuse ühtlustamiseks ajastatakse saadetiste kohalevedu •kaup peab loovutusalal olema õigel ajal 1.kuus saadetist saabub terminali ning need laaditakse vastuvõtualale. Eelnevalt on teada kogu info saadetiste kohta (millal saabub, millal on ettenähtud tarneaeg, kellele, tarneadressid, mis kaup ning millised kogused) 2.kaup kontrollitakse, võrreldes klientide tellimusi ning saabunud kaupa
või Kaubad). Komitent kohustub maksma Komisjonärile komisjonitasu ____(_______) % realiseeritud Kauba maksumusest. Kaup peab vastama valmistajatehase poolt kinnitatud tingimustele, standarditele ja olema varustatud kõigi vajalike sertifikaatide ja garantiitingimustega. 1.1.1. Komitendi poolt üle antud kaubapartii koguselist (aluste arv) ja kvaliteedilist (nähtavad vigastatud kogused alustel) vastavust kontrollib Komisjonär Kauba vastuvõtmisel. Kauba vastuvõtmisel ilmnenud lahknevused saatedokumentidega Kauba nomenklatuuri, koguse või kvaliteedi osas fikseeritakse Kauba üleandmise-vastuvõtmise käigus Komitendi ja Komisjonäri esindajate poolt koostatavas aktis, mis lisatakse Kauba üleandmist ja vastuvõttu tõendavatele saatedokumentidele. 1.2. Komitent annab Komisjonärile Kauba üle järgmiste hindadega: ___________. Märkus: Soovitav lisada tooted ja hind või viidata lepingu lisale, milleks on arve-saateleht. 1.3. Komisjonäril on õigus iseseisvalt Kauba hindu alandada kuni
projektdokumentatsioonis toodud nõuetest sarrusterase, sarrusvõrkude või -karkasside kohta. Sarrusterase painutamine ja lõikamine peaks toimuma vastavalt projektdokumentatsioonile või standardi EVS-ENV 13670 nõuete järgi. Käesoleval ajal Eestis kasutatav sarrusteras tarnitakse erinevatest riikidest ning on toodetud erinevate markide ja tähistustega vastavalt kohalikele rahvuslikele standarditele. Enamkasutatavad sarrusterased tarnitakse saatedokumentidega, kus on viidatud Vene standarditele GOST 5781-82, GOST 6727-80 jt, Soome standarditele SFS 1215, SFS 1257, SFS 1258, Saksa standardile DIN 488. Tabelis 3 on toodud Eestis enamkasutatavate sarrusteraste tehnilised näitajad. Tabel 3 Sarrusterase nomenklatuur ja tehnilised andmed Klass Nimiläbimõõt, mm Normvoolavus- Normtõmbe- tugevus , Margid
pakendeid. See võimaldab toodet paremini kaitsta ja kerge materjal vähendab kauba kaalu, seega ka logistilisi kulusid. 133 Pakendi materjal peab sobima tootega. Materjali sobivus tootega kerkib tavaliselt üles toiduainete pakendamisel, kus põhilised riskid seonduvad riknemise ja hügieeniga. Kuna peaaegu kõigis Euroopa riikides kehtib toiduainete pakenditele nn toiduainekõlblikkuse nõue, peab eksportija olema valmis vastava dokumendi esitamiseks koos saatedokumentidega. Toiduainekõlblikkuse sertifikaadi andmise kohustus on pakendi valmistajal, kes peab selles viitama kasutatud materjalidele ja tootmistingimuste vastavusele hügieeninõuetele. Materjalide puhul piisab tavaliselt viitamisest Saksa või USA standarditele. Pakendimaterjalide formaalne sertifitseerimine annab ainult põhimõttelise loa materjale kasutada, kuid ei taga üldjuhul konkreetse materjali sobivust konkreetse tootega. Pakendi
eeldatakse. Selleks peab käitleja kasutama süsteeme ja menetlusi ning eelnimetatud teave tuleb teha kättesaadavaks vajadusel järelevalveasutusele. Tee näiteks nii: Loo ettevõttes süsteem, et iga sissetuleva toidu või toidu koostisosa tarnija ja partii oleks tuvastatav. Abiks selleks on korrektsed saatedokumendid, kuhu on märgitud toote nimetus, kogus, partiid identifitseeriv number, säilimisaeg. Kontrolli toidu vastuvõtul, et toit oleks kokkuviidav saatedokumentidega. Kui sissetulev toit või koostisosal olev info on vaid saatedokumendil, siis markeeri või varusta muul moel toit enne ladustamist vajaliku infoga (eelkõige nimetus, säilitamistingimused ja –ajad); Kehtesta süsteem, et juhul, kui turule saadetud ja ettevõttesse jõudnud toit või koostisosa on osutunud mittenõuetekohaseks, oleks võimalik selle partii ettevõttes tuvastada ning käitlemisest kõrvaldada (tootjale/maaletoojale
(hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina jääb tehingusse regressiõigus müüja vastu kui ostja ei suuda tasuda arvet õigeaegselt. 7. Inkassoteenuste pakkumine- sularahaveo teenuste pakkumine, varahoidmise ehk seifi teenused Pangad kasutavad oma teenuste pakkumisel erinavaid jaotuskanaleid:
eeldatakse. Selleks peab käitleja kasutama süsteeme ja menetlusi ning eelnimetatud teave tuleb teha kättesaadavaks vajadusel järelevalveasutusele. Tee näiteks nii: Loo ettevõttes süsteem, et iga sissetuleva toidu või toidu koostisosa tarnija ja partii oleks tuvastatav. Abiks selleks on korrektsed saatedokumendid, kuhu on märgitud toote nimetus, kogus, partiid identifitseeriv number, säilimisaeg. Kontrolli toidu vastuvõtul, et toit oleks kokkuviidav saatedokumentidega. Kui sissetulev toit või koostisosal olev info on vaid saatedokumendil, siis markeeri või varusta muul moel toit enne ladustamist vajaliku infoga (eelkõige nimetus, säilitamistingimused ja ajad); Kehtesta süsteem, et juhul, kui turule saadetud ja ettevõttesse jõudnud toit või koostisosa on osutunud mittenõuetekohaseks, oleks võimalik selle partii ettevõttes tuvastada ning käitlemisest kõrvaldada (tootjale/maaletoojale tagastada).
Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 25 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks. Müüja müüb arve koos saatedokumentidega pangale, kes siis tasub teatud ulatuses (90%) nende arvete summast koheselt müüjale. Ostja tasub seejuures otse pangale, kes võtab laekunud summast maha intressid ja laenu põhisumma ja ülejäänud summa kannab Müüja arvele. Reeglina jääb tehingusse regressiõigus müüja vastu kui ostja ei suuda tasuda arvet õigeaegselt. 7. Inkassoteenuste pakkumine- sularahaveo teenuste pakkumine, varahoidmise ehk seifi teenused 8. Rahvusvahelised arveldused.
1.2. Lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Veokiri - lisa nr.1. 1.2.2. Kauba saatedokumendid - lisa nr.2. 1.2.3. Tasu maksmine ja arveldused - lisa nr.3. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesolev leping reguleerib poolte suhteid kaupade rahvusvahelisel autoveol, samuti veol Eesti Vabariigi piires. Käesolevas lepingus toodut konkretiseeritakse veoste vedamise tellimiskirjadega ning kauba/veose saatedokumentidega (CMR) (lisa nr.2) ja veokirjaga (lisa nr.1). 3. Vedaja kohustused ja õigused. 3.1. Vedaja kohustub saatja kirjaliku tellimiskirja, faksi alusel, tellimuses näidatud ajaks ette andma transpordivahendi, mis on kõlbulik antud kauba, veose veoks saaja asukohta, väljastama saatjale laadimiskirja ning teostama veo ning tagastama üleandmise märkega laadimiskirja. 3.2. Võtma endale vastutuse kõigi veetavate veoste säilimise eest teel kauba/veose üleandmiseni saajale. 3.3
Kui aset on leidnud raudteevagunite mahaminek või on tõendeid ohtlike ainete lekkest, siis jääge sündmuskohast vähemalt 150–300 meetri kaugusele senikauaks, kuni leke on tuvastatud ja sündmuskoha ümber määratletud ohuala. Vältige maastiku madalamaid kohti, kuhu võivad koguneda tundmatud gaasilised ja vedelad ained. Tuleb teha kõik võimalik, et luua kontakt õnnetusse sattunud rongi meeskonnaga ning tutvuda vajadusel kauba saatedokumentidega (rongikoosseis ja koondsaateleht) tuvastamaks, kas õnnetus on seotud ohtlike veostega. Kui rongimeeskonna asukohta ei õnnestu kindlaks teha, siis helistage raudtee juhtimiskeskusesse (AS Eesti Raudtee, tel 615 8778), et saada täiendavat teavet ja juhiseid meeskonna asukoha kindlaksmääramiseks. NB! Kui päästetööde käigus vedurile lähenemine on ohutu/vajalik, siis veenduge sellest
annaabi.ee 
